28 okt.

Rohelus lume all ja veel üks pross

Ja tikkimishoog ei rauge, vaid näpud lihtsalt sügelevad töö järgi. Ostsin eelmisel kuul spontaanselt ühest käsitöö poe lõpumüügist sentide eest erinevat tooni mulineesid, sest lihtsalt nii ilusad värvid olid. Nüüd on neile rakendus leitud ja see on selge rõõm:)

Samas oli hommikul aias selline valgus ja rohelus lume all, et tegin veel mõned pildid. Nii ongi galeriis enne aiapildid ja siis uus pross.


Tagasi üles

27 okt.

Lumevalgel tikkimine – tulemuseks hoopis punane pross.

Väljas on mõnusalt valge ja seda just värske lume tõttu, mis taas nagu ikka kõigile ootamatult alla sadas. Vaade töötoast aeda on lihtsalt lummav. Valgus, mis selle kõigega kaasneb, võimaldab taas näha värve ja teha natuke peenemat näputööd. Tikkisin täna oma armsale sõbrannale prossi sünnipäevaks. Mu sõbranna on juba selline eakas daam ning temaga me käime koos ooperis ja räägime filmidest, teatrist ja kirjandusest. Ta on alati moekas, hoolitsetud ja kaunis. Loodan teda selle prossiga üllatada. See, et ma seda siin teiega jagan, ei vähenda üllatust sugugi – ta ei ole netiinimene. Ta on pigem päris raamatute, päris filmide ja päris muusika inimene. Kõik temas on ehe. Ma pean temast väga lugu. Loodan, et ta lubab endast pilti teha koos prossiga.

Selline pross sai seekord ning siin ta on:


Tagasi üles

20 okt.

Suve pikendus Berliinis…

Berliinis om hää. Juba mitmendat päeva paistab päike ja on 20 kraadi sooja. Berliin on värviline ja laeb mu patareisid. Parkides on sadu liike puid, mis on end eri toonides sügisvärvidesse riietanud. On tumepunaseid puid ja on kuldkollaseid puid, on erepunaseid ja oranže puid ning rääkimata kõikvõimalikest ookritest ja rohelistest toonidest. Maas sahisevad puulehed on huvitava kujuga – vahtralehti olen märganud mitmeid erinevaid – nii suuri kui väikeseid, ka tammepuid leidub mitut sorti – selline värviliste sahisevate lehtede paraad. Turiste on palju. Kuid kui linnaparkides rohkem ringi hulkuda, leiab vaikseid päikeselisi soppe, kus siristavad linnalinnud ja on mõnus istuda ning end nendega koos päikesepäistel soojendada. Veetsime päeva Berliini loomaias, mis on omamoodi oaas keset liikluskära. Ma ei tunne end hästi, vaadates loomi, kes puurides edasi-tagasi sõeluvad, aga loomaias on see paratamatu – samas on siin muidugi püütud luua illusioon vabadusest ja vaatajaid eraldab kaelkirjakutest vaid kitsas betoonkraav. Mis oli vahva – oli nn ööloomade maja, kus klaasi taga tunnelites toimetasid erinevad närilised ja muud tegelased. Ja akvaariumihoone kirevate suurte ja väikeste kalade, krabide, meduusidega – neid lihtsalt niisama ju ei näe nii lähedalt. Igatahes oli loomaaiapäev nagu retk lapsepõlve.

Loominguliselt on ka nii, et kuna tööd murda ei saa, siis on mahti niisama joonistada-maalida ning see on mõnus. Esmaspäeval olen tagasi, siis lülitan end taas kooli lainele.

Veidi pilte varahommikustest Berliini parkidest

Ja lihtsalt veidi värvi


Tagasi üles

05 okt.

Kaunid vormid, kaunid aiad

Jeffrey Bale on Ameerika Ühendriikides Portlandis, Oregonis töötav maastikuarhitekt, aedade ehitaja ja kujundaja. Üles kasvanud Eugenes, Oregonis Vaikse ookeani ääres on ta lapsest saadik olnud tihedas kontaktis ümbritseva loodusega. Lõpetanud Oregoni Ülikooli maastikuarhitektuuri eriala, on ta igal aastal maailmas rännanud, salvestades ideid ja kauneid paiku, mis on teda inspireerinud. Ja nii ongi juhtunud, et viimased 27 aastat on ta igal talvel kuhugi rännanud, esimesed reisid viisid teda Mehhikosse ja seejärel Taisse. Lõuna-Aasia on tal korralikult läbi rännatud, ta on elanud Sri Lankas, Nepaalis Himaalajas, kuuel korral Indias. Palju on ta olnud ka Lõuna Ameerikas, kus ta on veetnud 11 talve. Ta on elanud ka Marokos ja Lõuna-Hispaanias. Kui ta on oma rännakutelt tagasi, siis ehitab ja kujundab ta erinevaid aedu – ta on tuntud oma kivimosaiikide poolest. See on tema eripära maastikuarhitektina. Kõik tema tööd on otseselt või kaudselt mõjutatud tema paljudest reisidest. Igal pool, kus ta reisib, talletab ta asju, mis rõõmustavad silma. Teda huvitab, kuidas need on valmistatud ning miks need on rajatud. Kõige enam inspireerib teda see, kui kunst on harmoonias ümbritseva loodusega.

Tema blogis on palju fotosid tema toredatest reisidest ja aedadest kogu maailmas http://jeffreygardens.blogspot.com/ – vaadake ise, need on tõeliselt inspireerivad.

 

04 okt.

Värvimaailma argipäev

Alustasin oma väikese kunstistuudio rühmaga – kohal oli kolm toredat tüdrukut, kes õpivad teises klassis – loomingulised ja energilised. Tegime esimese tööna soojenduseks ja nii öelda sisse elamiseks mõnusa sügismeeleolu värvikate lehtede ja kirju-mirju kompositsiooniga. Maalisime Stockmari akvarellidega, millest kasutasime kuut põhivärvi valikut: sidrunkollast, kuldkollast, kinaverpunast, karmiinpunast, ultramariinsinist ja preisisinist. Samuti kasutasime töös ettevalmistamisel Stockmari vahakriite. Märgadele akvarellipindadele raputasime näpuotsaga soola ka, et saada vahvaid mustreid värvilistele sügislehtedele. Täna teises tunnis maalime veel peene pintsliga elegantsed leherootsud ja meie sügismaalid ongi valmis.

Samuti võtame ette oma kunsti õpperaamatu kaane kujundamise. Plaanis on juba uus värvikas ülesanne, aga see jääb järgmise nädalani saladuseks. Kui lastelt-vanematelt loa saan, siis panen meie pildigalerii ka varsti siia üles. Toredate kohtumisteni joonistades-maalides. Tunne südames on rõõmus, hea on lastega maalida ja meisterdada.

k17

Tagasi üles