30 juuli

Uus maalihooaeg on alanud

Oleme tagasi lühikeselt suvepuhkuselt ning sukeldusime taas värvimaailma. Esimestes maalitundides ajas igaüks oma joru st tegeles sellega, mis meeldis ning mida hing sel hetkel kõige enam ihaldas.

Tagasi üles

Proovisin minagi uusi tehnilisi nippe, (uus = hea ammu unustatud vana) mis tegelikult head vanad nipid uues kuues:) Sool ja kiled, värvipuhumine ja kallamine. Vabadus:) Täielik vabadus.

Liivi on improvisatsiooni kuninganna ja tundis end täiesti vabalt ja sõiduvees. Tulemus sai igati kirgas ja värske:)

Tagasi üles

Mina lihtsalt nautisin ning avastasin töö käigus, et bambusemaali töövõtted tulevad ka ohakate ja kõrte maalimisel igati kasuks. Lisaks veel selline peen fraktaalne sinka-vonka vaba pintslijoon, mille abil saab toreda rohurägastiku ja ohakaokkad.

Tagasi üles

Nastjal mõlkusid meeles tulised iirised. Ja just sellised need said: lõheroosad ja korallikarva, purpursed ja sügavtumedad punased. Taustakoloriit sai seekord loodud koobaltsinise ja toreda tuvihalli tindi koostöös:)

Tagasi üles

18 juuli

Maali- ja meisterdamistöötoad juulis-augustis 2013

Töötoad on kahepäevased, ühe töötoa maksumus 50 eurot (sisaldab kõiki vajalikke töövahendeid). Töötoad toimuvad Kunstikambris Kiiks aadressil Pärnu mnt. 160 A, III korrus, tuba 303. Olete oodatud:)

Info ja registreerimine aadressil: info@maalikool.ee

29. ja 30. juuli – Lillemaali töötuba (broneeritud)

  • 29. juuli kell 12.00 – 15.00 – I osa
  • 30. juuli kell 10.00 – 13.00 – II osa

 

5. ja 6. august – Lillemaali töötuba

  • 5. august kell 10.00 – 13.00 – I osa
  • 6. august kell 10.00 – 13.00 – II osa

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

8. ja 9. august – Meisterdamise töötuba 

  • 8. august kell 10.00 – 13. 00 – I osa
  • 9. august kell 10.00 – 13. 00 – II osa

15. ja 16. august – Meisterdamise töötuba

  • 15. august kell 10.00 – 13. 00 – I osa
  • 16. august kell 10.00 – 13. 00 – II osa

Meisterdamise töötoas saab kaunistada puust ehtekarbi või kandiku.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

kandik 1

Tagasi üles

14 juuli

Järjejutt Volume 19 – Lugu lõpeb siin:)

6. juuli, laupäev, 10. päev peale oppi – 14.juuli, pühapäev juba 18. päev peale oppi

Sujub, sujub, sujub. Sujub nii mul kui Naftal. Vanaema küll tiba muretseb, et Nafta jääb meitel veidike kõveraks kõndima, aga mina olen positiivne ja loodan, et küll ka tema end lahti võimleb. Igatahes teeme me Naftaga usinasti oma painutusi ja sirutusi, kõnnime jõudu mööda aias ja maja ümber. Võimleme, võimleme, võimleme. Ja edeneb.

Liikumine on elu allikas, sellest ON abi.

Mina saan juba hakkama kõigi majapidamistöödega. Kargud suht seisavd seina najal ja ei ole kasutuses. Hoian neid igaks juhuks veel veidi silma all. Kui on pikem teekond ees, siis väsin ja võib korraks tuge vai tasakaalu vaja minna. Käisin 11. juulil jalgsi juuksuris ära ja sain värske sinakaslilla tuka oma tumedasse soengusse. Ka lasin ma juuksed mõnusalt lühikeseks lõigata. Nüüd on hoopis uus olemine.

Mõtted liiguvad vaikselt tööde-tegemiste suunas. Puhkamisest on igatahes tüdimus peal. Sestap ei vaeva ma  teid enam aruannetega öövõimlemistest ning päevapingutustest, vaid lõpetan järjejutu siinkohal pidulikult ära:)))

Edaspidi ilmuvad tavauudised nagu varemalt rubriigis Värvimaailma argipäev. Kui sünnipäev peetud (16. juulil saan taas vanemaks-nooremaks-kurvemaks-rõõmsamaks), siis teen töötoa korda ja võtan värvid välja. Mul on vaja ühele väikesele erakoolile ka paar inglise keele õpperaamatut arvutisse kribada. Tööle-tööle-tööle!!! Workaholic on unest ärganud ja surnuist üles tõusnud:) Jees, jees.

Ma usun juuli lõpus tuleb paar maalimise töötuba kindlasti. Info ilmub lähiajal:) Niisiis tähelepanu: Janika, Jaanika ja Liivi – me hakkame akvarelltintidega maalima:)) Suure tõenäosusega on need päevad 29. ja 30. juuli, mil kohtume Kunstikambris Kiiks:)

Soovin teile kõigile ilusat suve, päikest südamesse ja soojust hinge. Tänan teid kõiki väga toetuse ja kaasaelamise eest. Parimad sõbrad, kes teavad, kuhu tulla on oodatud 16. juulil läbi astuma – on lahtiste uste päev:) Pidulaud om tagasihoidlik, aga peo teeved eelkõige toredad inimesed, eks ole?

Elame veel!

Lugu lõpeb siin:)))

Tagasi üles

13 juuli

Järjejutt Volume 18

4. juuli, neljapäev, 8. päev peale oppi  – Sleepless in Seattle / Unetus Seattles 

Vahel ma kahtlustan, et need minu valuvaigistid sisaldavad midagi hoopis muud. Ausalt, ma EI OLE doosi ületanud. Kord, kui oli parem, jätsin isegi lõunase ravumi võtmata. Kolm tillukest valget tabletti, pika toimega, nõrk valuvaigisti – seisab pakendil. Üks tablett 3 korda päevas peale sööki, kirjutas arst. No nii ma teengi. Nujah.

Energialaine tuli täna umbes kell 22 õhtul, enne olin ka juba unetu, tatsasin karkudel õue ja elasin kaasa kass Nafta esimestele ponnistustele õues kempsutoimetustega pusida.Ta ju ka nö invasportlane, kõht kinni, söömise-joomisega ettevaatlik. Samas on näha, et eluvaim hakkab sisse tulema. Enam ei magata päev otsa vaid longatakse mulle kenaste jalgu, pean täiega keskenduma, et me kokku ei põrkaks. Mõlemad oleme veel pisut ebalevad oma astumistes, aga selgelt inspireerime teineteist. Alumise korruse tuba on selline palat kahele:)  Mul on selgeid eeliseid, minna hakkasin ikka mõned päevad varem käima kui kass Nafta. Aga nu tema jälle on painduvam, plastilisem ja kergem.

Niisiis kogu pere, kes kodus, jälgib sosistades mõõdukal kaugusel Nafi toimetamisi garaaži viival liivasel teel. “Oh, ta saabki hakkama,” ohkame kõik kergendatult. Nafi võetakse sülle ja toimetatakse turvaliselt tuppa tagasi. Kaaskond vaatlejaid järgneb kassikandjale aupaklikult nagu õukond kuningale sobivas kauguses. Nüüd on Nafil saba püsti nagu lipp ja ta suundub lonkava, ent väga otsutava kõnnakuga otse kööki ja nõuab süüa. Me oleme kõik rõõmsad, kui sööb, siis järelikult  paraneb.

Nüüd on kell üks ÖÖSEL juba ja mina ikka unetu… seisin väljas terassil ja tegin oma väikeste hantlitega kõik seeriad, mida vähegi tean. Õlgadele, seljale, õlavartele jne. Igat seeriat 10 liigutust. Kehapöördeid hantlitega tegin koguni 40, põlvetõsteid toe najal koguni 30. Ja ikka ei ole väsinud ja und ei tule. Hallooo, ma tahan puhata, ütlen oma ajule. Lähen uuele katsele, võtan jääkompressid põlve jaoks kaasa ja üritan uuesti. Öösiti ikka magatakse, mitte ei võimelda nagu segane. Eks ole?

5. juuli, reede, 9. päev peale oppi

Reibas päev, kõnnin ringi nagu orav. Meel on rõõmus, elu edeneb. Oli küll hiline start eilse spordiöö tõttu, aga liigutamisest oli kasu ka… kõndimine ja kõik muu on palju kergem. Nafta teeb ka juba aias tagasihoidlikke tiire ja sööb hommikuti isukalt. Sööb isukalt sisse ka omad valurohud ja magab terve päeva oma pesas päikeselaigus. Võtab juba positiivseid käpad püsti poose. See annab lootust. Teen teda järele ja tõstan ka omad jalad taeva poole – mõjub igati virgutavalt-võrgutavalt ning hästi.

Järgneb….

Tagasi üles

 

12 juuli

Järjejutt – tänane vahepala:))

12. juuli, reede, 17. päev peale oppi

Elu on nagu lill – tõepoolest. Hommikul võimlesin aias. Siis puhkasin, hingasin ja vaatasin, kuda muru niidetakse. Maha sai võetud kogu impressionistlik “margareetanburg” (margareetasid täis muruväli) ja aiamaastik on taas kut arhitekti kijundatud: korraliku rohelise sileda muruväljakuga. Loomulikult mitte kauaks.

Enne, kui muru niitmiseks läks, patseeris kass Nafta koos sõbraga margateetade vahel ja mängis natuke uka-ukat ja seejärel “kassimalet”. Nafta sõber on selline kohev valge pika karvaga kass, kelle sabaots oo tumeda tutiga ning kellel on peas ka selline tumedakarvaline barett, mistõttu kannab ta hüüdnime “Mätas”. Niisiis madame Mätas ja härra Nafta mängisid natsa malet. Seekordne “kassimale” jäi ilmselgelt viiki. Mõlemad kassid olid rõõmsad. Seekordse malepartii, katkestas muruniiduki tulek. Nafta evakueerus tuppa oma pessa ja madame Mätas suundus ka kugugi põõsa varju:)

Tead sa ikka, mis “Kassimale” on?

Nu kassimale on selline mäng: vaatad… murul istuvad kassid, vaatavad kaugusesse… natukese aja pärast vaatad… ikka istuvad ja vaatavad kaugusesse, aga on vahepeal korraldanud väikese vangerduse st istuvad uutel kohtadel… seal, kus oli enne kirju kass, istub nüüd must kass… punane kass istub sootuks uuel kohal… vaat see on kohalik kassi malemäng:) Seda mängitakse meie aias pidevalt, aastaajale vaatamata:)


			
12 juuli

Järjejutt Volume 17

3. juuli, kolmapäev 8.päev peale oppi

Päevad pole vennad. Suht kehv öö on seljataga. See on tingitud sellest, et on kogunenud mitu magamata ja mitu poolikult magatud ööd. Täna tundsin end esimest korda oma memme “haldjavoodis” hästi ja magasin nagu mauk.

“Miks siis kehv öö?” Küsite teie. “Kus siin loogika on?”  No tõepoolest miks? Lugu selles, et režiim pole muutunud: uinak, WC-sse, klaas vett, jääkott põlvele, uinak WC-sse, klaas vett, jääkott põlvele… aga point ongi selles, et magasin nagu mauk, ärkasin ainult ilge häda sunnil ja loomulikult unus jääkott pikemaks kui vaja põlvele. Jääkott oli ärgates kuumakott ja tinaraske, totaal-tagurpidi efekt. Ja seda korduvalt. Läksin uuele katsele. Ma olen ju visa hing. Lubasin endale, et olen valvel ja viskan jääkoti õigel ajal ära.  Kuid keras oli nii hea ja uni nii sügav ning iga kord sama ämber: tinaraske kott põlvel. Selle tagajärjel ei juhtunud midagi muud, kui sain end lõpuks ometi korralikult välja magada. Sellest ma ju unistasingi. Seevastu põlve käivitamine hommikul oli pikema vinnaga, sain alles 12-ks jonksu.

Samas jõudsin täna juba teha väikese ametikäigu ja viia kaks suurt akvarelli raamimistöökotta. Transpordiminister oli tasemel ja kõik klappis. Vunderi trepist sain üles kut orav ja alla tulin aeglaselt ja keskendunult, kui olime maalijutud korda ajanud. Asjaajamisel toetasin end küll karkudele, et oleks turvaline seista ja saaksin keskenduda raamide ja pasportuu valimisele. Valisin kumera liistuga matid tumehallid metallraamid ja vanavalge klassikalise pasportuu. Ma olen kindel, see jääb super. Klaasi võtsin seekord kirka – kui juba klassika, siis klassika.

Lõunaks keetsime memmega kanasuppi. Magustoiduks pistsime oma aia maasikaid. Kõik on cool. Nafta ka kosub vaikselt. Hommikul oli tal hundiisu. Korraldatud sai ka operatsioon Nafta õue liivale. Kassil nüüd poole kergem olemine, julgeb süüa ja kui sööb, siis saab ka omad rohud ja terveneb. Vahepeal lonkasime kahekesi ettevaatlikult toas ringi. Ma saan juba rahulikult kummardada ja teda kõrva tagant sügada. Elame veel.

Ent nüüd, kell on neli pärastlõunal. Tulin just aiast jalutuskäigult (ilma abivahenditeta), lugesin üle tomatid (endiselt on 9), nuusutasin lilli, kuulasin kuidas kõik sumiseb. Jalutasin aeglaselt, keskendunult ja sirge seljaga tiiru ümber maja. Sirge seljaga tuleb käia, muidu jäädki kõveralt veidralt kõikuma. Minu haigla nö “tantsuõpetaja” ju rõhutas: kõnni pigem vähem, aga tee seda korrektselt, kui tahad omandada normaalset kõnnakut. Ära kappa karkudega kõveriti nagu hull, keskendu. Ma ei lonka enam üldse!!! Samas see on viimane koormus, mille täna jalale annan. Nüüd on puhkerežiim. Teile soovitan sama: puhake ja nautige suveilma:)

Järgneb….

Tagasi üles