02 jaan.

Sinepiseemne aed

The Mustard Seed Garden Painting Manual ehk Sinepiseemne Aed Maalimise Käsiraamat

SISSEJUHATUS

Jieziyuan Huazhuan (Hiina keeles originaalis: 芥子園畫傳 “Sinepiseemne Aed Maalimise Käsiraamat”), mõnikord teatud ka nime all Jieziyuan Huapu (芥子園畫譜), on Hiina maalikunsti käsiraamat, mis on koostatud varase Qing dünastia valitsemise aegu. Mitmed kuulsad Hiina kunstnikud, nagu näiteks Qi Baishi, on alustanud oma loometeed maalijana tehes esimesed sammud just selle käsiraamatu järgi.

Raamatu koostamine tehti ülesandeks Shen Xinyou (沈心友)poolt, kes oli kuulsa näitekirjaniku Li Yu väimees. Li Yu’le kuuluv maamaja asus Lanxi’s, Zhejiang’i provintsis, mida tollal teati Jieziyuan’i nime all, mis omakorda tähendab tõlkes Sinepiseemne Aeda.

Shen’i valduses olid kuulsa Li Liufang (李流芳), hilise Ming dünastia aegse maalija, käsikirjad ning nii antigi neljale mehele: Wáng Gài (王概), Wáng Shī (王蓍), Wáng Niè (王臬) ja Zhū Shēng (诸升)’le ülesanne need materjalid läbi töötada, toimetada ning laiendada nii, et need moodustaksid maastikumaali käsiraamatu.

Töö tulemuseks oli esimene Sinepiseemne Aed ehk  Jieziyuan Huazhuan, mis trükiti 1679 aastal viies värvitoonis ning mis koosnes viiest peatükist ehk  juan’ist (卷) ehk nn vihikust. Li Yu, kui peatoimetaja ja raamatu väljaandja, kirjutas esimesele väljaandele ka omapoolse sissejuhatuse. Esimene vihik käsitles maastikumaali põhiprintsiipe, teine puude maalimist, kolmas kivide ning mäestiku kujutamist, neljas inimesi ning maju ja viies vihik koosnes peamiselt kuulsate Hiina maastikumaalijate valitud töödest.

See esimene väljaanne levis ka Jaapanisse Edo perioodil, mil puuplokkidelt trükitud koopiad olid kättesaadavad kõigis suuremates linnades. Sinepiseemne Aiast sai ka mitme Jaapani maalija tööjuhend ja maaliharjutamise käsiraamat ning selle käsiraamatu järgi õppisid ning harjutasid ka Jaapani Edo perioodi maalikunstnikud.

Kaks järgmist osa, mis käsiraamatust ilmusid, käsitlesid vastavalt taimi ning loomi ning selle andsid välja vennad Wang ’id ja need nägid ilmavalgust juba paar aastat peale esimese osa ilmumist aastal 1701. Shen lubas välja anda ka neljanda osa, kuid see ei teostunud. Neljas käsiraamat, mis tegeles portreekunsi õpetamisega anti välja kasumiahne toimetaja poolt ja kiirustades ning hilisema perioodi maalijat Chao Xun’i (巢勛) (1852-1917), suurt meistrit see võltsing omakorda ei rahuldanud ning kunstnik koostas peagi endapoolse variandi, mis oli viimistletud ja korrektne nagu ka kolm esimest osa. Enamik järgnevaid kordustrükke baseeruvad kolmel esimesel Chao poolt koostatud köitel.

Esimene inglisekeelne väljaanne ja tõlge antud teosest, Maalimise Tao – uurimus traditsioonilisest Hiina maalikunstist ilmus pealkirja all Chieh Tzu Yuan Hua Chuan ehk tõlkes Sinepiseemne Aia Käsiraamat (1679-1701 aastatel ilmunud variandi põhiselt), tõlkijaks Mai-mai Sze ning anti esmakordselt välja New Yorgis 1956 aastal. Sellest omakorda ilmus kordustrükk Hiinas 1972.

Tõlgitud http://en.wikipedia.org/wiki/Jieziyuan_Huazhuan

Tõlkis Anneli Laasi

Tagasi üles

Lisan lugemiseks ka lühikese kokkuvõtte minu poolt vabas vormis tõlgitud Steffani Benneti uurimustööst esimese kuulsa käsiraamatu väljaandmise kohta. Töö ise on põhjalik ning sisaldab vastavaid viiteid käsikirjadele ja allikatele, mille soovikorral võite iseseisvalt täiendava uurimuse alla võtta.

The Mustard Seed Garden Manual of Painting ‘A Reevaluation of the First Edition’ Steffani Bennett Art History 515, Professor Bogel Fall, 2010

Kogu elu olen ma armastanud maastikumaali, alati on olnud meeldiv uurida erinevate kunstnike teoseid, sest ise ma ju maalida ei oskagi,“ kirjutas Li Yu, Qing dünastia aegne näitekirjanik ning lavastaja, kes kirjutas ka sissejuhatuse Sinepiseemne Aia Käsiraamatu I osale, mis nägi ilmavalgust 1679. Esmatrükk koosnes 20 eksamplarist ning leidis tunnustust mitmete Hiina tollaste õpetlaste hulgas, kui tõsine maalmise käsiraamat. Võib jääda mulje, et seda loeti palju ning käsiraamatud ringlesid Qing keisrite õukonnas. Lähemal uurimisel aga selgub, et esimesed käsiraamatud polnudki nii laialt tuntud. Kes olid siis need, kes neid tollal üldse lugesid?

Esimene Sinepiseemne Aed ilmus talvel Keiser Kanxi valitsemise kaheksateistkümnendal aastal. Kuid lugu ise algas palju varem kui 1679 aasta talvel, mil Li Yu, kuulus näitekirjanik ja esseist, sai oma valdusesse Shen Shinyu käsiraamatud ning rajas koos väimehega kirjastuse raamatute väljaandmiseks. Nii kirjastus kui ka käsiraamat mõlemad kandsid sama nime – Sinepiseemne Aed, nimi oli inspireeritud Li Yu aiast ning majast, mis asetsesid mäenõlval Nanjing’i lõunapoolsete väravate lähedal. Shen Shinyu oli käsikirja omandanud kohalikult maastikumaalijalt Wang Gai’lt kolm aastat varem, käsikiri põhines poeedi ning maalija Li Liufangi (1575-1629) märkmetel ning mustanditel. Wang Gai omakorda oli Ming-Qing aegse maalija Gongxian’i (1619-1689) ainus õpilane. Kuigi Wang Gai’d ei arvatud kaheksa muistse Nanjingi meistri hulka, oli ta ometi tollaste maaliringkondadega tihedalt seotud.

Niisiis sai Wang Gai’st esimese osa autor ning peatoimetaja. Esimene väljaanne, I Käsiraamat, koosnes viiest vihikust, mis käsitlesid maastikumaali viit erinevat valdkonda. Esmaväljaande raamatulehe originaalsuuruseks oli 17 cm korda 27 cm. Wang pühendas esimese väljaande Hiina maalikunsti põhiprintsiipidele ning kolm esimest vihikut: the Book of Trees (Puude Raamat), the Book of Rocks(Kivide raamat) and the Book of Renwu / Jenwu (People and things – Renwu raamat ehk inimesed ja asjad) olulise kujutamisele. Viimane vihik oli kogumik tollaste meistrite töödest.

1701 aastal aitasid Wang Gai ’d tema mõlemad vennad – Wang Nie ja Wang Shi ning koostöös valmisid veel kaks uut kõidet – Sinepiseemne Aia II ja III osa. II osa vihikud koosnesid nn ’neljast dzentelmenist’ ehk the Book of the Orchid (Orhidee Raamat), the Book of the Plum (Ploomiõie Raamat), the Book of the Bamboo (Bambuse Raamat) ja the Book of the Chrysanthemum (Krüsanteemi Raamat). Käsiraamatu III kõide oli täiesti omaette teos mis käsitles erinevate rohttaimede, putukate ning loomade-lindude kujutamist – the Book of Grasses, Insects and Flowering Plants ja the Book of Feathers-and-Fur, viis esimest vihikut 1679 ning kuus täiendavat vihikut 1701 moodustavadki esimese täieliku kogumiku Sinepiseemne Aia Käsiraamatust.

Li Yu, kui esimese origonaalväljaande toimetaja ja kirjastaja, sai õige pisut tunnustust ning tänu, ta suri enne teise ning kolmanda osa väljaandmist 1701. Esimese osa ilmumine 1679 oli Li yu suursündmus, ta sai siiski oma sissejuhatavast tööst rõõmu ja uhkust tunda, ta oleks veelgi enam rõõmustanud, kui oleks teadnud, kuidas raamatu populaarsus kasvab ning kui mitmeid kordi seda veel juurde trükitakse. 1782 trükiti kogu Sinepiseemne Aia Maalimise Käsiraamat täiesti uute puuplokkide abil juba palju arvukamas koguses, ning kolmas väljaanne ilmus juba mõne aasta pärast uuesti 1800 aastal. Üha uusi ja uusi väljaandeid trükiti veelgi kui leiutati litograafia ning enam ei olnud vaja puuplokkidelt trükkida, tiraaz suurenes veelgi 1887-88 aastal litograafia abil trükitud väljaannetega, 20. sajandi alguseks oli ilmunud märkimisväärne hulk käsiraamatuid, mille kvaliteet oli võrreldav esimese kolme originaaliga.

Esimese Sinepiseemne Aia Maalimise Käsiraamatu säilinud trükiste visuaalse analüüsi põhjal hämmastab sellise nn tarbeeseme luksuslik looduslähedus ja rikkalikkus. Need säilitatud esmaväljaanded koosnevad mõnest sajast leheküljest ning asuvad erinevais kogudes Ameerikas. Briti Muuseumis on vaid paarkümmend tõmmist, täpsemalt 22 trükist esimesest originaalväljaandest. Ning antud uurimustöö kirjutaja on nendega Briti Muuseumi kogudes tutvunud ning neid oma silmaga näinud.

Üks kaunimaid lehekülgi, mis on säilitatud selles kollektsioonis kannab nimetust Iirised ja Kivid ning pärineb 1701 aastal välja antud III köitest. Kollased metsikult kasvavad iirised on asetatud kauniks kompositsiooniks toetumas veest väljaulatuvatele kividele. Pintslitõmbed millega on maalitud õielehed on delikaatsed ja pehmed. Õisi toetavad elegantselt tõmmatud pikad lehed. Ka kivid on maalitud klassikaliste võtetega, alustades kontuurist ning lisades kivitekstuuri vastavate dünaamiliste pintslitõmmetega.

Trükitõmmise värvilahendus on sama peen kui puulõige, mille abil see on trükitud. Isegi 300 aasta möödudes mõjuvad värvipigmendid värskelt ning tõmmisel olevate taimede ehe ilu ei ole kuhugi kadunud. Nüansirikkad kollased, rohelised ja sinised on oma tonaalsuses peenetundelised ja kõnekad. Selle tõmmise värvilahenduse meister valdas kahtlemata oma tehnilisi töövõtteid erinevate värviastmete segamisel. Smarnast tehnikat kasutati esmakordselt 1633 aastal välja antud Ten Bamboo Studio Collection of Calligraphy and Painting (Kümme bambusemaali kalligraafiat). Selle tehnika kohaselt hõõruti värvi trükiplokile käsitsi ning pühiti õrnalt käe küljega maha liigne värvikiht. Briti Muuesumis nähtud Iirise ja Kivide reproduktsioonil oli võib seda tehnilist meisterlikkust imetleda, vaadates õielehtede kollaste tonaanide nüansirikkust.

Sarnast meisterlikust märkame ka kõigil teistel säilinud trükitõmmistel. See kõik lubab oletada, et Sinepiseemne Aia Käsikirja trükkimine võis omal ajal olla märkimisväärselt kulukas ning kallis. Esimese imelise väljaande trükkimisel kasutati vaid viit värvipigmenti ning saavutatud toonide nüansirikkus on seda hämmastavam, mida hämmastavam on trükiplokkidele värvikandjate meisterlikkuse kõrge tase. Wang Gai kirjutas, ’Härra Shen’il on sügav huvi kalligraafia ning maalimise vastu ning ta ei ole teinud mitte mingisugust allahindlust, ta on palganud parimad oma ala meistrid, kes töötavad esimeste trükiplokkide ning esimeste tõmmiste ettevalmistamisel.’

Informatsioon, mis puudutab esimese väljaande trükkimist on üpris napp. Pole teada, mitu tõmmist igalt plokilt trükkida sai? Mitu väljaannet müüdi? Palju need maksid? Neile küsimustele vastuse leidmist võimaldavatele materjalidele puudub siinkirjutajal ligipääs ja ka vajalikud oskused. Kümne Bambuse Kalligraafia oli tollal võrreldavalt lihtsam ja odavam väljaanne kui Sinepiseemne Aed, Maalimise Käsikiri , mis oli ilmselgelt mõeldud vaid eliidile kasutamiseks ja nautimiseks.

Kümne Bambuse Kalligraafia ilmus esmakordselt Nanjingis 1643 aastal. Hilisem sama teose väljaanne kannab aastaarvu 1715, kirjastaja Hu Zhengyan kirjutab, ’Me oleme kulutanud suured summad raha ega ole mitte milleski kokku hoidnud.

See ääremärkus viitab põhjalikule investeeringule, nii inimtööjõu kui rahaliste vahendite osas ning kinnitab kirjastaja Hu pühendumist oma tööle. Kümne Bambuse Kalligraafia koosnes 180 illustratsioonist ning trükkimisel kasutati kolme värvipigmenti. Sellele võrdluseks koosnes Sinepiseemne Aed Maalimise Käsiraamat 202 värvilisest illustratsioonist, millest 126 ulatusid üle kahe lehekülje ning olid toonitud viit värvipigmenti kasutades. Sellest tulenevalt võib oletada, et Sinepiseemne Aia trükkimine võis olla märkimisväärselt kulukam ja aega ning osavaid meistrikäsi nõudev töö. Ka aeg oli ligi 40 aastat edasi liikunud ja tehnilised oskused täienenud.

Umbes sel ajal, kui ilmus Kümme Bambuse Kalligraafiat, hakkas Hiina linnades nagu ka Nanjingis levima mitmeid püütrükis valmistatud raamatuid. Nanjingis, nagu ka mujal, tuli juurde mitmeid uusi kirjastusi. Qingi dünastia valitsemisajal loeti kokku seitse kirjastust, aga Mingi dünastia ajal asjad laabusid veelgi enam ja kirjastusi oli juba kolmkümmend kaheksa. Kuna alguses oli kirjastusi vähem ning Qingi dünastia ajal trükiti peamisel kunstilisi albumeid, siis võib oletda, et raamatute hinnad olid ka kõrgemad, need olid luxusväljaanded, mille soetamine oli jõukohane vaid keisririigi koorekihile. Mingi dünastia ajal raamatuturg lainenes ning raamatud muutusid oletavavalt ka odavamateks ning ka nende kasutajaskond laienes.

Sinepiseemne Aia trükkimisel olid hinnatõstjateks puuplokkide graveerimine ning nendelt trükkimise tehniline keerukus. Kõrgete tehniliste oskustega ning hinnatud trükkalid-meistrid nagu näiteks Huang, Wang, Qiu ja Liu, kes olid pärit meistrite perekondadest, viisid puulõiketrüki kõrge kvaliteediliseks kunstiliigiks. Meesliinis edasi kanduvad oskused nõudsid ka vastavalt kõrgemat töötasu, kui peresisest väljaõpet omamata abitöölised. Teisalt kindlasti palgati appi naisi ja teenijaid tegema vajalikke lisa-ja ettevalmistustöid, mille eest maksti tunduvalt väikemat palka. Sinepiseemne Aia trükiste kvaliteet tõestab, et need tõmmised tulid ainult suurte kallite meistrite käe alt. Need on esteetilised ja peenelt viimistletud.

Uurimus jätkub veel pikalt ning kirjaldab, kuidas neid esimesi väljaandeid turundati, kritiseeriti, avastati ning lõpuks jõuavad üha uued ja uued trükid ka lihtrahva kätte, kirjaoskus ja maalimine muutub klassikaliseks traditsiooniks, millega ka tänapäeva Hiinas iga koolilaps vähemal või rohkemal määral kokku on puutunud. Tõlkimisaega napib, kuid ka sellest vähesest infost, mida teiega jagan, on kindlasti abi mõistmaks Hiina maalikunsti alustalasid. Soovi korral jagan inglise keelset materjali.

Edu ja inspiratsiooni!

Anneli Laasi

Tagasi üles

25 dets.

Jõulud, jõulud…

Armsad sõbrad ja kolleegid, soovin teile kõigile toredat talve, mõnusaid pühi ning palju inspiratsiooni ja rõõmu uueks aastaks.

Minu tegemistest nii palju, et olen oma teise astme hiina keele õppega kenasti ühele poole saanud ja taas maalmise lainel tagasi. Alustasin uue käsiraamatu maalimist-kirjutamist. Käsiraamat tuleb seekord rõõmsatest akvarellidest ning plaanin selle teha aastaaegade põhise st akvarelliülesandeid kõigiks neljaks aastaajaks. Valmis saab loodetavalt jaanuaris ja trükist tuleb veebruaris ning alustab kevadiste ülesannetega, siis on uuel käsiraamatul sel kevadel ka praktiline väärtus. Sellest saab minu sarja kolmas tööraamat. Uurisin netist ja avastasin, et kaks esimest tööraamatut on aasta lõpuks läbi müüdud, kuid kellel neid veel ei ole, siis ei maksa meelt heita. Ma olen kindel, et mu hea koostööpartner DiPri trükib neid vajadusel veidikene juurde.  Kuna akvarell on veidi keerulisem meedium, kui seda on kooliguašid, siis on mind uuel aastal võimalik kutsuda ka kooli või lasteaeda õpetajatele vajalikku sissejuhatavat maalikursust tegema. Täpsem info ilmub uuel aastal.

Rõõmsa kohtumiseni uuel aastal!

Tagasi üles

25 apr.

Aprill, aprill, aprill…

Aprillikuu  on  kiirelt  läinud  ja  kohe kohe paitab meid kõiki maikuu  soe  päike. Sain      raamatu illustratsioonid valmis ning olen tagasi oma tööde ja tegemiste juures.

Esimese tööna katsetan erinevaid  akvarellipabereid ja  valmistan ette  Vunder  Skizze kunstistuudio  töötubasid.  Esimeses  töötoas, mis  on  juba  sellel  laupäeval,  õpime mõned lihtsamad akvarellmaali töövõtted ning püüame oma maale kaunistada kuldamisega.

Teises  töötoas  12. mail,  samuti  laupäevasel  päeval,  aga  maalime  lõhnavaid  roose   ja  süveneme lillemaali  saladustesse.

Pideva spämmposti tõttu, pidin maalikooli leheküljelt maha võtma oma kontaktvormi, kuid huvilised teavad minu e-maili ju juba peast ja saavad ikka kirjutada ja maalinõuandeid küsida. Alati võib kirjutada ka postituse alla kommentaaridesse, siiani olen leidnud mahti ja kõigile heasoovlikele kommentaaridele ka vastanud.

Toredat kevadet kõigile. Maalikooli Guaššmaali käsiraamatuid on võimalik osta-tellida kõigist hästi varustatud raamatukauplustest ja DiPri trükikoja kodulehelt.

Varsti asun kirjutama-maalima kolmandat osa, mis süveneb akvarellvärvide saladustesse. Vaatan, kas saan selle juurde ka lühivideotega CD vormistada, mis maalimised lihtsamaks teeb.

Seniks kena kevadet kõigile. Teie tagasiside ja kommentaarid on alati oodatud. Maalitunde teen omas kodus individuaalsel kokkuleppel. Soovidest tuleb mulle teada anda:) Aitäh.

Tagasi üles

27 märts

Märtsikuu maalikoolis

Tere kaunist ja päikeselist kevadpäeva, armsad maalikooli sõbrad ja õpilased.

Kaks pikka ja töist kuud saavad kohe läbi ning taas loovad üha valgemad päevad rohkem võimalusi maalimisteks. Olen maalinud illustratsioone Loodusõpetuse tööraamatule ja see töö on pakkunud palju – uusi teadmisi ja oskusi eelkõige. Kohe kohe valmivad viimased illustratsioonid ja saan taas mahti oma huvide ja maalikooli tööde tegemiste juurde naasta.

Panen siia väikese lõbusa galerii viimastest illustratsioonidest.

Veidi olen jõudnud teha ka kalligraafiat ning läksin hiina keelt õppima:) Kohe päriselt, reaalselt. Oskan juba natuke vestelda ja ennast ja oma peret hiina keeles tutvustada – tundub uskumatu. Kuid hiina keel nagu ka iga teinegi keel vajab elus püsimiseks-hoidmiseks igapäevast suhtlust ja pidevat harjutamist. Igatahes on see keeleõpe väga põnev ja pakub mulle palju rõõmu:)

Maalikoolis hakkame tõsisemalt maalima aprillis-mais. Annan teada, kui kellaajad paigas.

Seniks päikest ja rõõmsat kevadet kõigile! Küll see lumigi sulab:)

Tagasi üles