13 sept.

Uudised

Guasšmaali tehnikate vihik on valmis ja suured tänud kõigile, kes on juba tellinud.  Andke tagasisidet. Ka kriitika on oodatud, siis saab II osa parem ja vead parandatud.

Ajad on kiired ning tööreisi tõttu ma Guaššmaali vihikuid oktoobris ei saa saata. Novembris aga jätkan rõõmsal meelel ja uue hooga.

23. septembril maalin kõigiga, kes soovivad ja veel tundi mahuvad Vunder Skizze Stuudios.

Anneli Laasi akvarellmaali kool: Tere sügis!

Juba ka natukene tagasisidet:

Sügise hõnguline raamat sai sul. Mul tulid kohe meelde need algklassides tehtud maalid ning kunstiringis tehtud maalid, kui sina olid õpetaja…

Suur aitäh sellise suurepärase raamatu eest. Juba mitmendat korda on poeg öelnud, et lapsena talle meeldis väga olla sinu tundides, sest need tunnid inspireerisid teda…

Lugesin Sinu raamatu läbi ja lihtsalt pean Sulle ütlema, et see on nii- nii armas ja äge. On aru saada, et värvid ja maalimine on Sinu maailm, oled selle läbi tunnetanud ja raamatust paistab välja, kui väga Sa tahad edasi anda seda imelist maailma, mis Sind inspireerib. Ma olen siiralt kade Sinu õpilastele, tahaksin olla üks neist 🙂  (Kaire)

Sinu raamat jagas mulle eile õhtul väga palju positiivseid emotsioone. Ja head tuleb jagada, siis saab teda veel rohkem 🙂 (Kaire)

Olen nii tänulik. Mul on nii hea meel! Aitäh! Aitäh! Aitäh!

 

11 sept.

Guaššmaali tehnikad – käsiraamat klassiõpetajatele.

Valmis. Trükitud. Saadaval.

Tellimiseks palun kirjutage info@maalikool.ee

1 vihiku hind hetkel 15 eurot, millele lisandub postikulu Omniva pakiautomaati 3.25 ( Omniva 2.89 + pakkeümbrik 36 senti ) või postikulu kodusel aadressil postkontorist ca 3.70 (Omniva postkontor + pakkeümbrik 36 senti).  Saab osta ka arvega. Kindlasti kirjutage ka kontakt telefoni number postiteenuste tarvis.

Rõõmsat maalimist!

09 juuni

Suvi kuum:)

Päikest ja vihma ja tuult ja taas päikest… suvi on suvi. Juba juunikuu ja kohe kohe on Jaanipäev… muru kasvab ja niitmisest ei pääse. Samal ajal salamisi sirelite õitsemise varjus olen avanud paar näitust ja kriban tasapisi ka lubatud käsiraamatuid…

Loodan väga, et jõuan augustikuu koolitusteks ka juba mingi osa valmis trükkida:) Rõõmsa kohtumiseni maalitunnis! Seniks nautigem suve, päikest, merd, aeda, metsa, randa, maasikaid!

13 apr.

Aprill maalikoolis – Südame Sutra

Tere armsad lugejad-avastajad-maalijad. Kirjutan põgusalt kuhu on kulunud minu aprillikuu. Nimelt alustasin Jaapani kalligraafia väljakutsega st osalen 30 päevases SHODO kirjutamises, mil igal aprillikuu päeval tuleb kirjutada 1 või enam Kanji hieroglüüfi sellisest zen teosest nagu seda on Südame Sutra ehk Heart Sutra.

The Heart Sūtra (Sanskrit Prajñāpāramitāhṛdaya or 心經 Xīnjīng) is a popular sutra in Mahāyāna Buddhism. Its Sanskrit title, Prajñāpāramitāhṛdaya, can be translated as “The Heart of the Perfection of Wisdom”. The Heart Sūtra is often cited as the best-known and most popular Mahāyāna Buddhist scripture – nii öelda sisemiseks zen olemiseks… tänud Esteban Martinezele inspiratsiooni ja idee eest.

  • Esimene päev – HARAMITTA – perfection, completeness – täiuslikkus. Alguses on kiri konarlik, aga küll ta lahti läheb.
  • Teine päev – SHINGYO – Heart Sutra .. homme siis saab kolm nii nagu väljakutse ette näeb. Alustasin päev hiljem. Minu kirjutamine algas 1. aprillil. Ja see ei olnud nali. Ja antud lehekülg on veel kehv aga uus tuli juba parem. Otsin alles õiget pintslit, mis jookseks.
  • Kolmas päev – MU – nothingness, emptiness – sõna, mis kordub Heart Sutras 20 korda ja tähistab zen tühjust, mitte miskit, ava jne…
  • Neljas päev – DÕ MU SÕ – transend illusions, thoughts – kirjutatud nn vabamas Kanjis, see vajab harjutamist. MU tähendabki unenägu, illusiooni.
  • Viies päev – Avalokiteshvara – ‘Avalokiteshvara was dwelling in deep perfection of wisdom seeing clearly’ – KAN JI ZAI – Avalokiteshvara Bodhisattva
  • Kuues päev – Bodhisattva – BO SAT SU
  • Seitsmes päev – The Five Skandhas, The Five Aggregates (form, sensation, perception, mental formation, consciousness) – GO UN – Südamesutra tekstis kõlab lause: Bodhisattva Avalokiteshvara sees clearly the five skandhas, Oleme kaheksandaks päevaks jõudnud esimese lause formeerimiseni. Viis Skandhat saab täna kirjutatud (ajavahe mõjutab, sestap päevase hilinemisega) ning see koosneb kahest Kanjist, millest esimene GO ainult viiest pintslilöögist, seevastu teine sõna UN juba 21-st pintslilöögist. Tõsine väljakutse. Millest koosneb “5 Skandhat”?
    Üldises tähenduses on see keha ja meel – meie füüsiline olemus. See, mida me arvame end olevat. Tehniliselt jagatakse 5 skandhat järgmiselt:
    1 füüsiline faktor – keha, rūpa – kuju, ka vorm e välimus , materiaalne keha;
    4 vaimset faktorit – tunded (vedanā – tunne, tunnetus e tundmine), tajumused (sam´jñā – mõiste e mõtestamine, mõistete moodustamise võime ehk nn kokkuteadmine, tervikutaju), vaimsed otsused/valikud(sam´skārās – meeleolud e kujutlused, motivatsioonid ja tungid, ka muljed, isiksuse aktiivsuse avaldussed ja meeleolud) ja teadlik mõtlemine (vijñāna – teadvus, mentaalsed kalduvused. abstraktsed ideed)
    Skandhad loovad inimese jaoks tegelikkuse meelte vahendusel ja nende kaudu saab teoks meelelise maailma vastuvõtt.
    Need viis isiksuse moodustajat on ka kannatuse põhjustajad.
    Tunded ja mõtted lubavad meelel voolata nad tõusevad ja vajuvad koos meelega. Kuna nad tulevad ja lähevad, tõusevad ja vajuvad, pole nad jäävad, vaid pigem külalised. Päris meel võtab neid vastu ja võõrustab, see on teadvelolu külaliste saabumises ja lahkumisest. Niisiis pidades 5 Skandhat iseendaks, peame me iseendaks ka oma mõtteid ja tundeid, kuid need ei ole meie tegelik mina ega meie tegelik olemus. Ja nüüd ma harjutan viie skandha kirjutamist… kokku 26 pintslitõmmet:) Wish me luck!
  • Kaheksas päev –
  • Üheksas päev  – SHA RI SHI – Sharipiutra
  • Kümnes päev – HÕ – Dharma
  • Üheteistkümnes päev – KU – suffering
  • Kaheteistkümnes päev –  YAKU – unhappiness, distress
  • Kolmeteistkümnes päev – ISSAI – all, everything
  • ja väljakutse jätkub st postitan taas paari päeva pärast.

Panen siia alla väikese galerii 13 päeva harjutamistest ning selle alla omakorda lisan Südame Sutra viimase versiooni inglise keelse tõlke. Mul on eesmärgiks see jaapani keeles läbi kirjutada, enesedistsipliini harjutamiseks ja vaimse tasakaalu tugevdamiseks. Ja ma naudin seda harjutamist südamest. Aitäh teile kõigile kannatlikkuse eest ja edu ning inspiratsiooni teie maalimistesse! Kalligraafia harjutamisega paralleelselt kirjutan ka õpetajatele mõeldud käsiraamatuid ning loon arvutis trükifaile, maalin näidiseid läbi jne… ühesõnaga teen tööd.


Tagasi üles

Avalokiteshvara
while practicing deeply with
the Insight that Brings Us to the Other Shore,
suddenly discovered that
all of the five Skandhas are equally empty,
and with this realisation
he overcame all Ill-being.

“Listen Sariputra,
this Body itself is Emptiness
and Emptiness itself is this Body.
This Body is not other than Emptiness
and Emptiness is not other than this Body.
The same is true of Feelings,
Perceptions, Mental Formations,
and Consciousness.

“Listen Sariputra,
all phenomena bear the mark of Emptiness;
their true nature is the nature of
no Birth no Death,
no Being no Non-being,
no Defilement no Purity,
no Increasing no Decreasing.

“That is why in Emptiness,
Body, Feelings, Perceptions,
Mental Formations and Consciousness
are not separate self entities.

The Eighteen Realms of Phenomena
which are the six Sense Organs,
the six Sense Objects,
and the six Consciousnesses
are also not separate self entities.

The Twelve Links of Interdependent Arising
and their Extinction
are also not separate self entities.
Ill-being, the Causes of Ill-being,
the End of Ill-being, the Path,
insight and attainment,
are also not separate self entities.

Whoever can see this
no longer needs anything to attain.

Bodhisattvas who practice
the Insight that Brings Us to the Other Shore
see no more obstacles in their mind,
and because there
are no more obstacles in their mind,
they can overcome all fear,
destroy all wrong perceptions
and realize Perfect Nirvana.

“All Buddhas in the past, present and future
by practicing
the Insight that Brings Us to the Other Shore
are all capable of attaining
Authentic and Perfect Enlightenment.

“Therefore Sariputra,
it should be known that
the Insight that Brings Us to the Other Shore
is a Great Mantra,
the most illuminating mantra,
the highest mantra,
a mantra beyond compare,
the True Wisdom that has the power
to put an end to all kinds of suffering.
Therefore let us proclaim
a mantra to praise
the Insight that Brings Us to the Other Shore.

Gate, Gate, Paragate, Parasamgate, Bodhi Svaha!
Gate, Gate, Paragate, Parasamgate, Bodhi Svaha!
Gate, Gate, Paragate, Parasamgate, Bodhi Svaha!”

 

Tagasi üles

01 apr.

Kevad astub vaiksel sammul…

Kevadised tervitused teile mu armsad sõbrad maalitoa laua äärest. Ma ei saa üle ega ümber jaapanlikust tööeetikast, mis mind ikka ja jälle lummab. Täna hommikuses ärkamises sattusin lähemalt uurima Jaapani akvarellisti Yuko Nagayama 永山裕子, kes on sündinud vaid aastakese minust hiljem 1963, sümbolistlikku akvarellmaali. Tema looming on tõeline inspiratsiooniallikas ja need kaunid õhukesed kumavad värvikihid, mis peegeldavad austust, armastust ja lootust lihtsalt lummavad mind.

Mis mulle väga meeldib… on jaapanlaste tööeetika, vaadake kui korrastatud on töövahendid enne alustamist… ja pintslihoidja! Ja palett! Kindlasti eelneb maalimisele ka keskendumine… see on vaimne esteetika. Ja seda on võimalik imetleda järgmisel videol, mille kohe kohe siia alla lisan koos kommentaaridega:

Kusjuures video on kiirendatud… st tegelikult on protsess suure süvenemisega… helitaust on ümbritsevast keskkonnast ent kohati veevulinat meenutav… ka liiklust on kuulda… ent mulle meeldivad sellised maalivideod, mida mingi vinge heliloominguga ei võimendata… enamasti, kui on liigne helitaust, siis keeran heli üldse maha ja vaatan vaikuses… edu ja inspiratsiooni teie hommikutesse!
Ja veel… jaapanlased ei vatra oma videotel nagu hiinlased…
Kes on minu juures maalimas käinud, see taipab kohe, et joonis on täpne ja vaevu märgatav, paber on korralikult kinnitatud-pingutatud, joonistuskummiga on kaetud olulised detailid, mis peavad valgeks jääma… kõik on kihid on lastud korralikult 100%kuivada!!!
Ja mis on veel klassikalisele jaapanlikkusele omane… maalija istub sirge seljaga… töövahendid on otse, ei mingit lahmimist ega pindipinna keeramist… käsi ja tema pikendus – pintsel teavad, mis nad teevad… st meistriks võib ju sündida, kuid enamasti meistriks harjutatakse…
Ja veel… kui mäletate tunnist kolme põhivärvi washi… st ma rääkisin sellest, et kui kolm põhivärvi enne kokku segada ja siis maalida ei ole tulemus selline, kui kõikidel värvidel lasta eraldi pildiruumi siseneda st toon tooni haaval… ja kui on lubatud nn eelneval värvitoonil oma töö teha alles siis lisandub uus toon, sulandudes eelmisesse, siis just sel moel tekivad need nn müstilised värvikumamised.
Soovin teile kõigile kevadeks edu ja inspiratsiooni! Ja varsti varsti on minu juures tulemas mõned armsad lillemaalitöötoad. Annan ka siin lehel teada, kui kuupäevad looma hakkavad. Parimat. Olge ikka hoitud ja küsimuste korral kirjutage mulle ikke endisel aadressil: info@maalikool.ee

Tagasi üles

08 märts

Näitus tulekul!

Head naistepäeva armsad kolleegid ja sõbrad akvarellis!

Aeg voogab märkamatult. Olen juba maalimiste juures tagasi. Märtsikuus avan näituse Taimemaailma Väravas ja tasapisi täidan oma lubadusi – kirjutan õpetajatele maalimisõppe käsiraamatuid ja õpetan eraõpilasi maalimistes. Tasa ja targu. Varsti uuendan ka blogi kui selleks saabub õige aeg. Edu ja inspiratsiooni ja kaunist kevadet!

27 veebr.

Fraktaalkunsti näitus tulekul

Tere armsad lugejad, sätin end tasapisi töölainele ikka paari tunni kaupa päevas, mis tundub mulle endale nii lõputult vähe. Palju on, mida teha tahaks. See on haiglas olekuga veelgi kogunenud ja ootab paisu taga oma aega. Tervisest pikemalt ei räägiks kui vaid seda, et paranen ja prognoosid on igati head:) Võimlen, võimlen, võimlen. Varsti olen tagasi oma jalgadel ja jalgrattal ja kõik saab korda.

Mul on üks sõber, õigemini teda ei ole enam meie hulgas nagu ka paljusid teisi andekaid ja toredaid inimesi, kelle elutee on ühel või teisel põhjusel katkenud. Selle sõbra nimi on Jan Kumpas ja ta on fraktaalkunstnik. Tema lapsed ja pere organiseerivad isa suurepärastest tööde näitust, mis avatakse lähiajal Narvas. Mul oli see au, selle näituse kataloogi väike looke kirjutada. Jagan seda ka teiega, sest Jani tööd väärivad vaatamist ja miks mitte ka koos kooliõpilastega.

Fraktaalkunsti müsteerium

Jan Kumpase looming

Meie kohalik kunstimaastik on kirev ja mitmekülgne, kuid fraktaalkunsti valdkond tundub enamikele kunstinautijatele täiesti tundmatu ja tume ala. See, et meie siin Eestis fraktaalkunstist suurt kuulnud ei ole, ei tähenda sugugi seda, et see oleks midagi uut ja hiljutist. Fraktaalkunst, fraktaalkunstnikud, nende stiilid ja erinevad lähenemised on maailmas kanda kinnitanud ja üllatanud nii teadlasi kui visuaalse matemaatika austajaid juba 30 aastat või enamgi. Kõik, mis frakataalkunstiga seondub, sai alguse Poola päritolu Prantsuse-Ameerika matemaatiku Benoit Mandelbroti 1970. aastal avaldatud tööst matemaatiliste teisenduste korduvuspiirkonnast komplekstasandil ehk nn Mandelbroti hulgast. Mis see Mandelbroti hulk siis on? See on miljon ja enam arvutatud punkti, mis moodustavad tasapinnal tohutuid vorme ja rütme. Kuidas need punktid sinna saavad? See on juba küsimus matemaatikutele. Antud näitusel esinev Eesti fraktaalkunstnik Jan Kumpas oligi eelkõige nende punktide arvutaja ja programmeerija, kes sattus endalegi ootamatult, kuid võib olla ka teadlikult, visuaalse matemaatika lõksu, täiuslikku ja kordumatusse võluriiki. Kes sinna võluriiki kord siseneb, see ei saa sealt enam sama lihtsalt välja astuda, sest sealsed võimalused on nii värvis kui ka vormis piiramatud.

Kus on fraktalite koht kunstis?

1904. aastal kirjutas kunstnik Paul Cézanne oma kirjas Emile Bernardile: „Looduses on kõik kujundatud kera, koonuse ja silindri järgi. Tuleb lihtsalt õppida maalima nende lihtsate vormide põhjal; seejärel suudad maalida mida iganes.“ See on mudel, mis on kunstnikke juba renessansi ajast kummitanud – püüd anda maailmale matemaatiliste vormide abil korrastatus ja kindel vorm. Kuid kas meie maailm on ikka nii korrastatud ja igav? Sugugi mitte.

Kontrastiks Cézanne’i mõtteviisile sai loov matemaatika fraktaalgeomeetria, milles matemaatik Benoit Mandelbrot võtab hoopis teise seisukoha: „Pilved ei ole kerakujulised, mäed pole lihtsalt koonused, rannajooned ei ole ringjooned ning puukoor pole ühtlaselt sile ja ega välkki liigu sirgjoones.“ Kõik maailmas ning looduses liigub küll rütmiliselt, kuid need rütmid on igas punktis muutuvad. Teataval moel saab seda nimetada korrastatud kaoseks. Kaos ei ole lihtsalt kaos, vaid selles valitseb see müstiline fraktaalne kord. Kõiges, nii puudes, pilvedes, mägedes, kivimites kui ka tähesüsteemides. See on inimkonna uus püüd anda maailmale vorm ja põhjendus. Leida üles universumi muster.

Nii juhtuski, et tippmatemaatik Mandelbrot otsis viise, kuidas asju täpsemalt kirjeldada ja luua siiani valitsenud abstraktsusesse mingigi harmoonia ja kord. Ta kirjeldas looduslike objektide konarlikkust 1967. aastal ajakirjas Science ilmunud artiklis „Kui pikk on Briti rannajoon?“. Mõiste fractal tõi ta avalikkuse ette aastal 1975, mis sisuliselt tähendab vaid seda, et mida lühema joonlaua võtad ning mida väiksematesse detailidesse laskud, seda pikemaks muutub mõõdetav rannajoon. Kõikidel tillukestel kivikestel ja liivateradel on selles rannajoones oma roll. Nii on ka fraktaalkunstis, kus iga punkt on absoluutselt omal kohal ja see muster algab lõpmatusest ning suundub taas lõpmatusse. Sel ei ole piire. Sel on omad astmed, fraktaalpunktid liiguvad sügavustesse, lõpmatuseni.

Kunstiajaloolane Samuel Edgerton on avaldanud arvamust, et tänapäeva kunst seisab taas suure muutuse lävel, et on saabunud ajajärk, kus kunst ja teadused on taas mõlema valdkonna vastastikuses huviorbiidis ning liiguvad läbi fraktaalsuse küberruumi avastamise suunas. Varem on kunstnikud olnud inspireeritud matemaatikast ja teadustest nii renessansiajastul perspektiiviõpetusse süvenedes kui ka modernismiajastul lihtsate geomeetriliste vormide puhtust imetledes. Tänapäeval on mitmed matemaatikud visuaalse kunsti loojateks.

Mõlemaid ajastuid on kunstiajaloos nimetatud revolutsiooniliseks. Kunstiajaloolane Rhonda Roland Shearer spekuleerib oma kirjutises uuest võimalusest, mil fraktaalgeomeetria võiks kaasa tuua uue kunstirevolutsiooni. Ta avaldab arvamust, et fraktaalgeomeetria on looduse uute ebaregulaarsuste keel, mis toob kaasa uue suhtumise sarnasuse ja sümmeetria teooriatesse ning on seetõttu kujunemas uueks kultuuriikooniks. (Shearer R. R. Chaos Theory and Fractal Geometry: their potencial impact on the future of art, Leonardo 25 1992 lk. 143-152).

Fraktaalkunstist rääkides küsitakse tihti: “On see maalimine numbrite järgi või midagi enamat?” Küsimus sügavam mõte on selles, kas tänapäevane arvutipõlvkonna poolt loodud fraktaalkunst vastab klassikalistele kujutava kunsti standarditele? Siin on mitmeid eriarvamusi, sest tavaliste programmeerijate poolt loodud fraktaalkunst võib olla suhteliselt tavaline ja mittemidagiütlev. Sarnaselt Mandelbroti hulgaga on tuhanded programmeerijad loonud hulganisti sellel fraktalil põhinevaid kujutisi, millest kõik ei oma esteetilist väärtust ei kunstnike ega ka matemaatikute silmis.

Kuidas fraktaalkunst sünnib ja mida võiks kunstiks nimetada? Kas Jan Kumpase kunst on fraktaalkunst?

Maailma fraktaalkunstnikel on ühendus. Selle ühenduse rajaja ja juhtfiguur fraktaalkunstnik Kerry Mitchell kirjutab fraktaalkunsti manifestis, et fraktaalkunst on kahemõõtmeline ehk kahedimensiooniline visuaalne kunst, mida luuakse elektrooniliselt keerukate programmide abil. Ent siiski ei ole fraktaalkunst pelgalt arvutipõhine kunst, millel puuduvad omad reeglid, mis on ettearvamatu ning mida võib luua ükskõik kes, kes arvuti taha pääseb. Fraktaalkunst on loov, see nõuab suurt süvenemist ning kunstniku nägemust ja pingutust ning tarkust suunata programme oma kunstilise idee teostamiseks. See on kunst, mida loovad fraktaalkunstnikud. Sellel kunstil on omad tehnikad ja meetodid, seal eksisteerivad peavool ja tabamatud äärealad. Fraktaalkunsti ei saa luua mõeldes, et arvuti teeb ära kogu töö. Tulles veidi aja pärast tagasi ning vaadates, kas arvuti on midagi uut loonud, on ekraan loomulikult samasugune, nagu sa selle jätsid, midagi ei ole toimunud. Sama on ju ka lõuendiga – valge lõuend molbertil ei muutu kunstiks iseenesest. Fraktaalkunst ei ole juhuslik, kogemata ei juhtu midagi. Fraktaalkunsti ei saa luua igaüks, kes arvuti taha pääseb, selleks on vajalik pidev areng ning meistritelt õppimine. Võib minna terve elu, et mõne protsessi üle kontrolli saavutada. Igaüks võib pintslit hoida ning värvi laiali ajada, kuid igaüks ei suuda maalida ja oma kujutlusi teoks teha ning vaatajat kõnetada. Igaüks, kes istub arvuti taha, võib luua fraktaalse kujundi, kuid igaüks, kes istub arvuti taha, ei suuda luua fraktaalkunsti.

Fraktaalkunst on kujutav kunst, fraktaalkunstnikud valdavad oma meediume ja töövahendeid nii, nagu ka kõik teised kunstnikud. Fraktaalkunst on loov – lõplik fraktaalne kujund on loomisprotsessi tulemus, see ei ole lihtsalt abstraktne vorm, vaid sel on oma loomislugu. Fraktaalkunst algab samuti tühjalt ekraanilt, „lõuendilt“ kus fraktaalkunstnik sobitab kokku erinevad värvid ja kujundid, et saavutada just seda, mida ta oma kujutlustes on loonud ning asub seejärel arvutama ja värve valima.

Jan Kumpasel olid olemas kõik omadused olemaks fraktaalkunstnik – ta oli loov ja süvenenud, tal oli tarkust ning visiooni, tal oli ka lusti ja mängulisust teha üha uusi ja uusi katseid ning kui punktid asetusid sinna, kuhu ta lootis, et need asetuvad, oli ta siiralt rõõmus nagu laps. Ta käis ringi salapärase näoga ja pühendas paar head sõpra asjasse näidates uute katsete tulemusi. Need katsed ja arvutamised ja värvid läksid iga korraga võimsamaks. Minuga arutles ta tihti enamasti värvide üle, sest ta teadis, et mina mõtlen värvides. Tema looming üllatas mind kui kunstnikku. Üllatas on isegi vähe öeldud – see vapustas mind! Ja tegelikult on fraktaalkunsti uurimine ka minu ammune hobi ning kui me Janiga avastasime oma ühisosa, siis oli meil alati millest rääkida. Ma oleksin soovinud temalt veel nii palju küsida. Ta oli jõudmas oma loomingu kõrgpunkti, kui saatus ta meilt võttis.

Jan Kumpas oli ja on fraktaalkunstnik selle kõige sügavamas tähenduses.

Soovin kõigile näitusekülastajatele süvenemist ja nautimist ning mõnusat rändu Jani fraktaalmaastikel.

 

Anneli Laasi,  Jani sõber viimased 35 aastat ning  tema loomingu suur austaja.

30.jaanuar 2017, Tallinn Nõmme