10 jaan.

Kolm sammu inspiratsioonile lähemale

Niisiis kolm sammu inspiratsioonile lähemale. Esimese sammuna tuleb sul  koostada  iseenda jaoks reaalne plaan. Mõtle rahulikult järgi ning otsusta, kas sa saad maalimisele – maalimaõppimisele kulutada 4 tundi päevas, 4 tundi nädalas, 4 tundi kuus. See ajakava, mille koostad, on eelkõige lähtepositsiooniks sulle endale.

Saab selleks ajavahemik milline tahes, arenguks on sul vaja plaani – sinu plaani! Sa oled ise oma plaani koostaja ja ka selle elluviija. Kui oled otsustanud teekonda alustada, siis leiad siit omale teekaaslase ja toetaja.

Kui teed iga kuu kas või väikese edusammu, siis aja jooksul sinu oskused paranevad veelgi ning mingil hetkel oledki sa valmis nautima kõike seda, mida maalimine pakub.  Niisiis: esimene samm on koostada plaan.

Teine, samuti väga oluline samm, on ehitada endale baasoskustest tugev vundament. Ilma selle vundamendita pikemas perspektiivis sinu plaan sind edasi ei kanna. Mis on baasoskused? Esiteks kuulub baasoskuste alla oskus valida õigeid töövahendeid. Ka lihtsamad töövõtted ning tehnikad ning nende järjekindel harjutamine tugevdavad sinu maalimisoskusi. Teiseks baasoskuseks on väljakutse – reaalne kujutamine. Kuidas luua illusiooni maastikust, vaikelust, inimesest… Isegi abstraktset stiili viljelevad kunstnikud on need baasoskused omandanud. Looduse reaalsus on aluseks igasugusele abstraktsele kujutamisele.  Näiteks huvitavad kunstnikud Matisse, Picasso ja  Cezanne – ka nemad omandasid baasoskused enne oma abstraktset laadi loomingu kallale asumist.

Henri Matisse (1869 – 1954) oli prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja. Ta oli arvamusel, et kunstnikul pole vaja loodust otseselt  “kopeerida”, vaid tuleb lasta  tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda.

Pablo Ruiz Picasso ( 1881 – 1973) hispaania kunstnik ja kubismi rajaja, kes  tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ning illustreeris raamatuid. Picasso töid on sageli kategoriseeritud erinevatesse perioodesse: sinine periood, roosa periood, Aafrika mõjutustega periood ning analüütilise ja sünteetilise kubismi perioodid. Samas hariduselt ja kogemustelt oli Picasso väga rikas – tema isa oli kunstiteadlane ning lapsepõlves külastas Picasso mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis.

ja lõpuks Paul Cézanne ( 1839 – 1906) prantsuse postimpressionistlik kunstnik, kelle loomingut peetakse sillaks impressionismi ning kubismi vahel. Üksiku ja tundmatuna töötas ta Lõuna-Prantsusmaal oma sünnilinnas Aixis. Ta lõi maastikke, natüürmorte, portreesid. Seejuures tahtis ta luua “õigemat” kunsti kui impressionistid. Esemete muutliku pealispinna alt tahtis ta tabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.). Niimoodi, soovides võimalikult täpselt loodust edasi anda, moonutas Cezanne seda siiski.

Nende kunstnike tööd jagavad palju inspiratsiooni – loodust võib jäljendada, samas saab seda teha oma pilgu läbi ning isikupärase käekirjaga – st maalikirjaga. Baasoskused tulevad selle käekirja otsingutel igati kasuks.

Sa võid vaadata videot, kuidas maalida puud ja selle video järgi täpselt maalida ning teha seda hästi. Kuid kui sa püüad ise hiljem midagi muud maalida, siis ei tule see välja, sest baasoskused puuduvad. Ei ole oluline, mida kujutada. Pole oluline, kas kujutamisobjektiks on puu, pilv või jõgi – põhiprintsiibid ehk baasoskused on ikka samad.

Baasoskused on need, mis aitavad sul oma töödesse lisada muusikat ja poeesiat. Maali muusikaline kooskõla on nähtav, kui sa keerad oma pildi korraks tagurpidi ning vaatad seda veidi kaugemalt, teisest ruumi otsast. Nagu heas muusikas on rütm ja harmoonia, nii ka heas maalis on värvikooskõlad, huvitavad mustrid ja kujundid ning sellel kõigel ei ole kujutatuga mingit pistmist – see on see abstraktne jõud, see miski, mille sellesse töösse on pannud kunstnik oma pintslitõmmetega. Kui see pintslitöö ja kunstniku maalikiri on huvitav ja eriline – jäävad inimesed selle töö ees seisma ja oluline ei ole see, mida on maalil kujutatud – põhiküsimus on: kuidas on seda tehtud.

Oluline on just see, kuidas panna tunnet ja emotsiooni oma töösse. Sinu teos peab vaatajat kuidagi kõnetama, peab jutustama loo, looma mingi tunde, või näitama seda, kuidas vaadata maailmas olevat ilu uue nurga alt.

Niisiis: teine samm on omandada baasoskused.

Kolmas ja viimane samm on leida omale õiged eeskujud. Eeskujud tuleb valida hoolikalt, et mitte omandada valesid harjumusi.

Et teele asuda tuleb sul siis:

1. Koostada omale jõukohane plaan

2. Omandada baasoskused

3. Leida eeskujuks õiged meistrid.

Kui julgus on kokku võetud ja kolm sammu läbi kaalutud – tuleb vaid teele asuda:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga