10 veebr.

Inimesed – David

Minu käest on tihti küsitud, miks ma inimesi ei joonista või ei maali? Jah, ma teen seda harva. Joonistan üles vaid need inimesed, keda ma väga armastan, või siis hoopis need, kes on mind hämmastada suutnud ja imetlust äratanud. Norra jalgrattur David on üks selliseid inimesi, keda kohtad vaid korra elus. Me kohtusime 4. jaanuaril 2014 Taimaal linnakeses nimega Cha-Am. Väikeses, endisele inglise mereväelasele kuuluvas, pansionaadis, kus oli kokku vaid 10 tuba. Alumisel korrusel selline avatud korrus ja baar, kus sai väga väga head hommikukohvi ja õhtul lihtsalt istuda ja sooja öösse vaadata ning oma mõtteid mõelda. Ühel sellisel pärastlõunal saabus jalgrattal David, kes oli oma ümbermaailmareisist läbinud selleks kohtumise hetkeks 14 000 kilomeetrit… sõitnud läbi Iraani, Iraagi, Türgi, India jne jne… tohutult pikka kasvu mees nagu ühele tõsisele viikingile kohane. Me klappisime ja rääkisime põgusalt ning leppisime kokku, et joome koos hommikukohvi enne, kui ta taas rattale asub ja Singapuri suunal sõitma hakkab. Õhtul jõudis ta mulle veidike rääkida just läbitud maadest, sellest, mis tunne on sõita rattaga keset kõrbe kohtamata mitmeid päevi ainsatki inimest, kuidas ta igahommikuse vaimse rituaaliga end fookuses hoiab ja teele asub… kord varavalges, teinekord õhtuhämaruses… kõik oleneb teeoludest ja kliimast, ja millise ime valemiga ta sõidab kuuma päikese all… kuidas ta koostab päevateekonna kaardi ja valib kilomeetrid, mida otsustab läbida… Järgmisel hommikul jõimegi koos kohvi ja sõime kerge hommikueine, vaatasin, kuidas ta oma ratta sõiduvalmis seadis ja teele asus. Enne lahkumist andis ta mulle oma blogi aadressi ja e-maili, et saaksin tema teekonnal silma peal hoida… hoidsin end tema teekonnaga kursis kuni Austraaliani… ja tagasi Eestisse jõudes kiikasin aeg-ajalt uusi pilte ja lugesin tema vaimukaid ent asjalikke kommentaare läbitud paikade, teeolude, söökide ja inimeste kohta. 5. jaanuaril joonistasin visandi Davidist. Ja saatsin selle ka talle e-mailiga ära… ta sai selle rõõmsalt kätte, kui oli jõudnud esimesse asustatud punkti ja internetti… ta oli rõõmus ja üllatunud… selgus, et teda ei ole mitte keegi mitte kunagi joonistanud… selline lugu.

Kui keegi soovib lugeda Davidi ümbermaailma jalgrattatuuri kohta, siis Davidi blogis on endiselt kogu põnev lugu olemas: David, jalgrattur, kes tegi tiiru ümber maailma

Tagasi üles

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga