21 apr.

Jaapani lainepikkusel.

Geisha, geiko või geigi on traditsioonilised jaapani naissoost esinejad, kelle oskuste hulka kuuluvad nii tantsimine kui jaapani klassikaline muusika ja luule, mängud ja vestlused. Enamasti lahutamaks meessoost klientide meelt. ‘Artisan’id ehk isikud, kes esitlevad kunsti. Nooremad, kes alles Geishaks olemist harjutavad, kannavad nime Maiko. Maiko on veel lihvimata juveel, tantsiv laps, kelle töötasu on poole väiksem Geisha omast. Tänapäeval alustavad tütarlapsed Maiko õppeteed 15 aastastena, vanadel aegadel alustasid nad tunduvalt varem isegi 5 aastastena. Kunstide õppimine on pikk protsess. Igatahes olen ma veidi Jaapani lainepikkusel, uurin kimonode ajalugu ja mustreid, loen Geishadest ja Samuraidest ning loomulikult sirgeldan ka visandeid.

Üks poeem ka, klassikasse kuuluv Ariwara no Narihira luuletus:

月やあらぬ
春や昔の
春ならぬ
わが身ひとつは
もとの身にして
tsuki ya aranu
haru ya mukashi no
haru naranu
wa ga mi hitotsu wa
moto no mi ni shite
Is that not the moon?
And is the spring not the spring
Of a year ago?
This body of mine alone
Remains as it was before.

kuu pole ehk kuu – ja ka kevad ei ole – endine kevad – ma üksi vaid olen see – kes olen ikka olnud /arvatavalt Rein Raua tõlge ammusest ajast/

Kena kevadet!

Traditsioonilised juuksekaunistused kannavad üldistavat nime Kanzashi. Need on enamasti erinevad kaunistatud juukseklambrid ja kammid.  Ori-Bira Kanzashi on kumara kujuga juukseklamber, mille küljes ripuvad peenikesed metallist plaadikesed, mis ilmselt ka veidi helisevad, kui Geisha kõnnib ja loomulikult peegeldavad valgust ja on lihtsalt kaunid. Kogai on kaunistatud otstega juuksekinnituspulgake, mis juustesse torgatakse. Kushi aga kumer kamm, millega saab juukseid kaunilt üles panna. Lilledega kaunistatud klambrid ja kammikesed kannavad nime Hanagushi, ning need puust või kilpkonnaluust kammid on kaunistatud õrnade siidist lilledega. Kanoko Dome on kammid ja klambrid, mis on rikkalikult kaunistatud kulla-hõbeda, pärlite, merevaigu ja korallidega ning sarnaste poolvääriskividega. Enamasti on nad ümara kujuga või ka lillekujulised. Aga kõige peenemad kaunistused on rippuvaid wisteria õisi meenutavad valged Hana Kanzashid, mis valmistatakse spetsiaalse töövõttega, mil mitu korda kokku voldidtud siidist lõigatakse justkui pisarakujulised üksikud õielehed, mis omakorda sätitakse pikkadesse rippuvatesse kaunistustesse, mida siis ükshaaval või kimpu seotuna samuti juustesse pannakse. Loomulikult on lillkaunistused Maikode juustes igal kuul erinevad vastavalt aastaajale. Jaanuaris on nendeks bambusevõrsed ning mitmevärvilised siidist ploomiõied – kas valged, punased või rohelised. Veebruaris on ploomiõied roosad ja punased sümboliseerimaks noort armastust ning kevade lähenemist. Märtsis lisanduvad soengule kollased rapsiõied ning liblikad, samuti ka virsikuõied, nartsissid või kameeliad ja loomulikult pojengid – õite õied. Aprill on õrnade roosade kirsiõite aeg, sekka liblikaid ning tillukesi laternaid. Liblikad on kas hõbedased või kuldsed. Maikuu soengu juurde kuuluvad lillad wisteriad ning ka iirised. Wisteria hooaega nauditakse Jaapanis väga. Juunis, mil Jaapanis enamasti rohkesti sajab on juustesse kaunistusteks pajupuu lehed ning ühed väikesed kohalikud sinised lilled – ajisai. Juulis on soe ja seega ka lehvikute aeg. Ja lehvikud on jaapanlaste traditsioonilised kaaslased kogu kuuma suve. Juulis kantakse juustes säravaid ehteid, mis meenutavad hommikusi kastepiisku, rohekad kiilid on ka omal kohal. Augustis vohab hõbedaste tuttidega kõrberohi – susuki grass. Vanemad maikod kannavad juustes hõbedaste õietuttidega ning nooremad roosade õietuttidega rohupuhmaid meenutavaid kaunistusi. Septembris on käes lillade kellukeste aeg. Lillakaid toone seostatakse Jaapanis traditsiooniliselt sügise lähenemisega. Oktoobris löövad särama krüsanteemid – kikyo. Neid armastatakse Jaapanis väga ning nad on ka kuningliku perekonna sümboliks. Vanemad Maikod kannavad ühte suurt krüsanteemiõit, samas nooremad mitmest väiksest krüsanteemiõiest koosnevat kimbukest. Värvitoone on rikkalikult – kollased, punased, roosad ning lillad. Novembrit kaunistab Jaapanis vaher. Vaher on kevadise kirsiõie täielik vastand. Detsembris kantakse riisikoogikesi meenutavaid õisi, mis on valged ning toovad õnne saabuvaks uueks aastakäiguks jaanuaris.

Ja riietusesemetest ei maksa rääkidagi – juba üksnes traditsiooniliste rõivaste nimekiri on pikemast pikem: Fundoshi, Furisode, Hanten, Hakama, Happi, Haori, Jinbei, Jóe, Jûnihitoe, Kiahan, Kimono!, Mawashi, Samue, Shitagi, Sokutai, Tomesode, Uwagi ja Yukata:))) Kimono kangamustritest ning nende sümboolikast kirjutan järgmine kord.

Edu ja inspiratsiooni kaunil aprillikuul!

Tagasi üles

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga