02 juuli

Järjejutt Volume 4

Kuhu me jäimegi? Ah, jaaaa: “Söömata? Joomata?” Kohe kirjutan edasi. Enne veel lühidalt tänasest hommikust.

Täna on 2. juuli, 7. hommik peale oppi ja tunne on mega, magasin ometi kord end välja valemiga: klaas vett, uni, WC-sse, jääkompress põlvele+klaas vett, uni, WC-sse, jääkompress põlvele+klaas vett, uni, …. jne jne…
Joon vett nagu metspõder – lihtsalt on janu. Vee kohta küsisin nõu oma toiduainete teaduste professorilt – et kas pudeli või kraanivesi? Joon tavalist Nõmme kraanivett, seda kulub päeval umbes poolteist liitrit kuni kaks ja öösel liiter. Janu on – võimalik, et ravumitest. Aga see vee joomine meeldib mulle – kusjuures varem ei meeldinud niimoodi, aga hetkel tundub nagu vajalik ja loomulik. Hommikuks on kogu organism korralikult veega filtreeritud, omad jalad all, kusjuures absoluutselt all – ilma kepi või karguta. Nüüdseks on võimeldud (korralikult, hingamisega, kogu harjutuste kompleks ilma viilimata), põlv paindub nagu oma, jalg on palju vähem paistes kui eile, värvilised sinikad mu jalal – igal hommikul uues koloriidis fraktaalne ekspressionism – on ka täna uues mustris, aga vähemaks jäänud. Hommikusöök ja kohv valmistatud omal jalal kõndides, kõik asjad panen külmkappi tagasi ükshaaval – sest siis ma kõnnin. Teen nii omale nö igapäevast koormust. Nüüd on väga hea olla ja hakkan kribama haigla järejuttu Volume 4 – täna läheme koos operatsioonile, kui jõuab siis ka hapnikutuppa… kui ei, siis homme kriban edasi. Head päeva kõigile! Päike paistab… uus elu võib alata:)

25. juuni hommik, umbes kell kaheksa “Söömata?” “Joomata?”  on selgitatud, operatsiooni tablett on sisse võetud. Kohe laksab uus küsimus: “Pjuksid on? Tubli, operatsioonile ei tohi minna pjuksid jalas”. Aga tegelikult on aluspükste kandmisel haiglas oma mõtteline hic questio st etikett:

PJUKSID JALAS REEGLID ALGAJATELE:

  • kui ootad arsti visiiti omas emalaevas st haiglavoodis on ALATI pjuksid (kui see on haiguskulgu arvestavalt võimalik muidugi)
  • kui tuleb võimlemisterapeut on pjuksid (aga vahel tuleb terapeut ootamatult kui on just möödunud siibri peal veedetud öö)
  • kui sõidad ratastooliga ükskõik millisele uuringule (röntgenisse, verd andma jne) on alati pjuksid (antud kogemus rõntgenisse minekuks võeti jälle ratastooli peale keset päevaund ootamatult oma voodist st emalaeva pardalt – panime siis pjuksid jalga ja kõik öösärgi nööbid ka kinni – ei ole haiglas mingit dekolteed sure või palavusse:)))
  • pjuksid ei ole jalas peale sünnitust haiglas olles – see on võimatu enamasti

No nii, kas kõigil selged pjuksid reeglid?

Niisiis sinu haiglavoodi, kuhu sa laekud esimesel haiglasse saabumise minutil, sellest saab sinu Titanic ja emalaev kuni haiglast väljumiseni. Enne oppi pead siiski korraks pardalt lahkuma, peale pjuksid küsimuse lahendamist, sest siis steriliseeritakse sinu laev – pühitakse üle käsipuud, pannakse puhtad linad, padjapüürid, saad opi kostüümi (mis oli jälle väga tore asi – selline helesinine ümbrik igalt poolt krõpsudega kinni, saab seljast sekundiga. Väga seksikas, juba esmasel emalaevale istumise katsel kippus kaduma, aga sai uuesti kinni sätitud ees ootavaks teekonnaks ning siis saad pardale tagasi. “Heitke pikali”. Jõudsin vaevalt heita, kui juba liikus paigast, hea veel, et ikka pardale jõudsin! Siis on ulmeline teekond – vaatat laelampe – liigud vasakule ja paremale koridoride labürindis, sõidad liftiga. Liftis olles saad silmitseda neid, kes su emalaeva hetkel juhivad – minul oli kaks imekaunist venelannat, ühel oli sinine vormiriietus, teisel valge, mõlemil tohutult kaunid simad, perfektne make-up ja oma parfüüm. Kusjuures see  on tipp – iga med õde (mõned üksikud erandid) kannab oma eripärast parfüümi – kusjuures see on meeldiv vaheldus kogu sellele desinfitseerimisele ja muule, millega tegelevad hooldajad, kes muide ise on ka alati väga korrektsed ja puhtad ning lõhnavad hästi. See on mega positiivne:) Haiglas on kõik töötajad ilusad, hoolitsetud naised!!! Nii et, mehed põlvehaiged, võtke julgus kokku ja te ei kahetse – selline inglikoor hoolitseb teie eest vaid haiglas.

Niisiis sõidame. Opi osakonda jõudmisest annab muide märku see, et on hämaram – valgustid on totaalselt teised.

Järgneb….

Tagasi üles

2 thoughts on “Järjejutt Volume 4

  1. Tere, Anneli!
    Olen jaanipäevast saadik ikka Sinust mõelnud. Täna leidsin siit lustaka-õpetliku järjejutu. Tuleb välja, et oled ka hea sulesepp. Küll on tore, et Sul kõik hästi läks ja oled nii särtsu täis! Head paranemist!
    Janika

    • Soojad tänud, päevad pole vennad, täna näiteks on natsa raske, aga ma olen ikka positiivsel lainel. See, et täna tiba raskem oli ärgates, ei loe. See paranemine ongi selline üles alla liikumine. Iga üles liikumine on aga ikka kuidagi imetlusväärsemalt parem – jalg sirgem, käimisel rohkem tasakaalu jne. Kõik on hästi. Täna lahen korra maale raamima – tahan haiglasse oma osakonnale kingiks viia, kui niite lähen välja võtma.
      Suhtleme. Meisterdamise töötuba toimub nagunii – aga omal ajal. Materjalid ju kõik olemas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga