Bambus

Kui maalimine oleks keel, siis oleks bambus selles keeles esimene täht. Bambus on Hiina maalikunstis üks neljast olulisest elemendist, mis moodustavad maalikunsti alustala. Esimene neist on bambus, teised kolm orhidee, krüsanteem ja ploomiõis. Bambus on väga eriline taim, millel on palju erinevaid liike. Osad bambused õitsevad oma eluea jooksul vaid korra ja närbuvad ning surevad üsna pea pärast seda. On ka korduvalt õitsevaid bambuseid, kuid enamasti õitsevad bambused  äärmiselt harva. See, et bambus õitseb võib juhtuda kuni 120 aastaste vahedega. Asjale lisab kummalisust veelgi fakt, et ühe ja sama bambuseliigi esindajad õitsevad alati korraga. Ja nii üle kogu maailma.

Teadlased ei ole siiani suutnud sellisele fenomenile selgitust leida, kuid tõsiasi on see, et ühte bambuseliiki kuuluvad taimed hakkavad kogu maailmas õitsema ühel ja samal hetkel. Bambus õitseb harva, sest sagedane õitsemine tähendaks taimele tõsist vee- ning toitainepuudust.

Bambuse teine imeline omadus on tema kiire kasv. Maailmas ei leidu kasvutempos bambusele ühtegi võrdväärset elusorganismi. Bambus võib ööpäeva jooksul kasvada 9-120 sentimeetrit, liigist sõltuvalt. Bambusele sobib kõige paremini soe ja niiske kliima, seetõttu kasvab enamik Hiina bambustest riigi lõunaosas.

Bambus Hiina kultuuris on tõeline härrasmees, ta on tugev ja paindlik vajades üsna vähe hoolt ent olles samal ajal kõige kasulikum taim. Hiina, see ongi bambus. Kuna bambus on seest õõnes, siis peetakse seda Hiina kultuuris märgiks tagasihoidlikusest ja ükskõiksusest materiaalsete hüvede suhtes. Bambusele omistatud sümboolsete omaduste tõttu on bambusepuud koos ploomi-, orhidee- ja krüsanteemiõitega ühe korraliku Hiina härrasmehe metafoorideks .Bambus kasvab kõikjal ning on olemas iga hiinlase vaimus ja hinges. Bambus hiinakeeles on tsu, kuid paljud hiinlased ütlevad bambuse kohta ka tsu tsõ, mis tähendabki härrasmeest. Lõuna Hiinas sajab igal pärastlõunal ning bambuse lehed ripuvad seetõttu allapoole. Seetõttu maalitakse neid tihti pintslitõmmetega just suunaga ülevalt alla.

Bambuse kasutusvaldkond maailmas on väga lai. Sellest võib toota praktiliselt kõike – toidust mööblini. Üpris õrna tekstuuriga noored bambusevõrsed on üks hiinlaste lemmiktoiduaineid. Lisaks on bambusevõrsed ka Hiina rahvusaarde, hiidpanda, põhitoiduks.

Kokakunstis on bambusel teisigi kasutusviise. Näiteks tarvitavad hiinlased jämedaid bambusetorusid kööginõudena. Neis küpsetatakse bambusemaitselist riisi või kana. Ka bambuselehti kasutatakse söögivalmistamisel. Toit mähitakse lehtedesse ja pannakse küpsema. Lisaks saab bambusest valmistada ka söögipulki. Bambusest valmistatud aurutajad on Hiinas ülimalt levinud. Neis saab aurutada näiteks pelmeene.

Bambus on populaarne toormaterjal ka mööbli või tarbeesemete valmistamisel. Sellest tehakse korve, matte, toole ja palju muud. Bambusest on võimalik ehitada isegi maju. Heaks näiteks sellistest hoonetest on Hiina rahvusvähemuste hulka kuuluvate daide traditsioonilised elamud. Lisaks on bambusest võimalik toota ka kauneid kunstiteoseid ning rõõmsakõlalisi muusikainstrumente – enamus Hiina pillidest on valmistatud bambusest.

Äärmiselt laia kasutusvaldkonna tõttu kutsutakse bambust ka „taimemaailma teraseks“. Hiinas ja Jaapanis on bambusele leitud umbes 1500 erinevat kasutusviisi.

Bambuse ja orhidee maalimine:

  • erinevate pintslijäljendite harjutamine (pipraterad, männiokkad, küpress ja vesihein jne)
  • Bambuse maalimine – esmalt maalitakse bambuse varred, seejärel lisatakse neile nn ristjoon bambusvarte ühenduskohta ja peened varred, mille küljes on bambuselehed. Bambuselehti maalitakse hoogsalt pintslitõmmetega ülalt alla, bambuslehti maalitakse ka erinevate võtetega – käärid, kahesed ja kolmesed leherühmad, viis lehte kompositsioonis jne. On erinevad bambuslehtede kordumismustrid.
  • Vesihein – pintsel liigub väga kergelt, sujuvalt, hoogsalt ja vabalt. Pintslijooned on vabad nagu kõiguksid nad tuules või hõljuksid vees. Ranne vabaks ja hoidke pintslit kergelt, maalige hoogsalt kuni pintsel on tühi. Siis kastetakse pintsel otsapidi kergelt vette ning korratakse maalimisliigutust. Jooned muutuvad sujuvalt heledamaks ning kogu joonepind tiheneb.
  • Orhidee – esimene pintslijoon on sujuv nagu me vesiheina maalides harjutasime, liigub graatsiliselt alt-üles. Teine joon tuleb esimese joone kõrvalt just nagu paindudes üle esimese , jooned on omavahel suhtestatud, kolmas pintslijoon keerab end sujuvalt vastassuunas. 4. kuni 6. joon lisatakse tasakaaluks ja täienduseks. Orhidee õied koosnevad viiest-kuuest pintslitõmbest. Alustatakse kahest-kolmest väiksemast joonest õie keskel ning neile lisatakse ülejäänud kolm välimist õielehte, kui õis on kuivanud lisatakse õie südamesse peene pintsli abil karamell-tušiga tumedad täpid. ‘Karamell-tušiks’ kutsutakse Hiinas eriti tumedat tušši. Viimasena maalitakse õitele varred.
  • Panen siia galeriina mõned oma katsetused  orhideedest, sõnajalgadest ja bambusest. Bambusemaalimine hakkab tasapisi ilmet võtma:)