Erinevused Hiina ja Jaapani kalligraafias

Jaapani ja Hiina kalligraafia on väliselt vägagi sarnased, peamiselt seetõttu, et kujundid, mida kirjutamises kasutatakse pärinevad originaalis samast kirjasüsteemist. Suurim erinevus kahe süsteemi vahel seisneb erinevates kalligraafia tüüpides, mis arenesid välja paralleelselt. Lisaks sellele on veel ka stiililisi erinevusi.

Hanging Chinese New Year banners

Põhjused sarnasusteks:

Kirjasüsteem kujunes Hiinas välja juba umbes 1600 aastat enne Kristust. Shang Dünastia ajal. Hiina tähemärkidel, vaatamate nende kaunile kalligraafilisele väljanägemisele, puudub tähestik klassikalises mõistes. Hiina tähestik on pigem foneetiline. 600 aastal levis Hiina kirjasüsteem Jaapanisse, kus see kohandati vastavalt kohalikule eelistusele käepäraseks. Selle tulemusel kujunes sarnasel välisel kujul põhinedes kaks täiesti erinevat kirjasüsteemi.

Kango versus Wago

Maneer, milles Jaapani kirjakunstnikud töötavad jaguneb kahe stiili vahel. Esimene neist kannab nimetust Kango, mis nagu kirjasüsteem isegi põhineb Hiina tähemärkidel. Hiinas nimetatakse seda kalligraafia stiili bokuseki, mis tähendab ‘tindi jäljend’, see stiil pärineb Tangi dünastia ajast (618-907), See kirjastiil on struktuurilt sarnane Hiina traditsioonilise kalligraafiaga. Teine populaarne kirjastiil on Wago, mille juured on Jaapani esteetikas, sirged jooned ja väikesed suletud kujundid, ornament, mis oma olemuselt meenutab arhitektuuri struktuuri – konkreetne ja selge. Wago koosneb puht Jaapani sõnadest, mis moodustavad sõnavara vanima osa. Samas ajaloo vältel on nende osakaal jaapani tarbekeeles tänapäeval vähenenud. Kango nn hiina tüvedega sõnad ehk hiina päritoluga morfeemid jaapani foneetikavaramus.

Kanji and Hanzi

‘Kanji’ viitab neile Jaapani sümbolitele, mis on originaalilt samad mis Hiina kirjasüsteemis. Hiinas viidatakse nendele samadele sümbolitele ‘Hanzi’. Mõlemates nii Hiina kui Jaapani süsteemis on igal sümbolil mitu erinevat hääldusvõimalust.  Jaapani kanji erineb mõnikord originaal hanzi sümbolitest, sest Jaapanlased võtsid osa sümboleid omaks teisi aga lihtsustasid vastavalt vajadusele. Seetõttu on enamikel kanji tähemärkidel sarnane välimus endiste hanzi tähemärkidega, samas võib esineda mitmeid tähenduslikke erinevusi Hiina ja Jaapani tähemärkide vahel.

Kana, Hiragana and Katakana

Sümboleid kasutatakse, et edasi anda lause või kanji mõte. Hiraganat ja katakanat kasutatakse nende foneetiliseks elemendiks, neil puudub tähendus. Näiteks, kanji 読 tähendab lugema. “Ma loen” tähendaks 読んでいる (yondeiru). ‘Kana’ viitab Jaapani tähestikule, mis loodi umbes 8. sajandil kui kanji oli juba omaks võetud, kana kujunes välja rahuldamaks Jaapani keele grammatika erivajadusi. Need tähemärgid eksisteerivad ainult Jaapani kalligraafias ning neid ei kasutata Hiina keelesüsteemis, kana tähemärkidel on Jaapani keele foneetilised omadused ja tähendused. Kana tähemärgid on foneetiliselt palju pehmema kõlaga kui kanji. Kana on foneetiline silptähestik.

Kana esineb kahes graafilises variandis katakanas ja hiraganas. Katakana on loodud äärmiselt lihtsustatud hieroglüüfide põhjal ning selle märkidel on trükikirjale lähedane vorm. Hiragana põhineb hieroglüüfide käsikirjalisel ehk kiirkirjavormil.  Jaapani konstitutsioon on kirjutatud katakanas. Katakanat kasutatakse ka kasutatakse välismaiste kohtade, riikide, nimede ja laensõnade kirjutamiseks.

Huvi korral uuri Katakana ja Hiragana tabeleid Vikipeediast

Hiragana