Värvilised ruudud

Ülesanne põhineb võrgustikul, mille aluseks on üks põhikujunditest ehk ruut. Ruudustikus on 10 x 10 ruutu ehk 100 ruutu. Ruut on matemaatiline kujund ja selline võrgustik on korrapärane tagades nn matemaatilise korra. Kunstilisus siseneb ülesandesse värvide kaudu: ruudustiku täitmiseks värvidega on võimalik kasutada väga palju erinevaid värvide paigutusi ning värvitoonide kombinatsioone . Värve saab ruudustikku paigutada nii korrapäraselt kui vabalt st on võimalik valida korra ja kaose vahel.

Küsimus on ka selles, mitut erinevat värvi valida? Kui palju on mingit kindlat värvi ruute? Loomulikult võib see valik olla täiesti vaba, aga on võimalik kasutada ka nn kuldlõikelist Fibonacci jada, kus arvud vastavalt 1, 1, 2, 3, 5, 8, 13, 21, 34, 55, 89…. jne. Kui meil on tööpind 10 x 10 ruutu st 100 ruutu, siis sinna paigutub Fibonacci jada järgmiselt: 1 + 2 + 3 + 5 + 8 + 13 + 21 + 34 + 13 = 100 ning selle valiku puhul on kasutusel 9 värvitooni. Ruute saab jagada ka järgmiselt 1 + 2 + 3 + 5 + 8 + 13 + 21 + 34 + 5 + 8 = 100 ja sel juhul on meil kasutusel 10 värvitooni. Fibonacci jada aitab jagada värvitoone nii, et värviruute on erinev arv st ühte värvi on ainult 1 ruut, samas mingit teist värvi on näiteks 34 ruutu. Loomulikult võib luua mingi täiesti oma värvijaotuse.

Allpool on paar näidet – kaks esimest on omavahel süsteemis st toonid on samad, aga värviskaala on kord ühte kord teistpidi.

mata33

mata44Järgmise näite puhul on värvide paigutus täiesti juhuslik. Musta värvi on ainult 1 ruut skaalal ja 1 ruut ruudustikus, valget on ruudustikus 2 ruutu, punast 3 ruutu, sinist 5, kollast 8, oranži 13, roosat 21, tumehalli 34 ja helehalli 13 ruutu. Värvijaotuse aluseks on Fibonacci jada.

mata55

Värvidega ruudustikus ja värviruutudega on oma töödes mänginud kunstnikud Frank Stella, Josef Albers, Kelly Elsworth ja Victor Vasarely. Kindlasti on selliseid kunstnikke veelgi, keda on vaimustanud matemaatiliste kujundite ja värvidega kombineerimine.