27 veebr.

Matemaatikale ja kunstile mõeldes

Inimene õpib kuni elab. Tänases Eesti Ekspressis ilmus Aapo Puki kirjutis: Äradisainitud akadeemia, mille siinkohal ära toon puhuks, kui keegi teist Eesti Ekspressi lugejate hulka ei kuulu. Katkend artiklist on siia kopeeritud Aapo Puki loal.

Aapo Pukk “Äradisainitud akadeemia” Eesti Ekspress 27.02.2014.Joonistuskateeder kaotatakse ära.
Sisseastumiseksamiteks on vestlused.
Ajalooline hoone lammutatakse maha.Endine ERKI graafikakateedri juhataja ja praegune EKA graafikameister Aarne Mesikäpp seisab 150aastase pressi kõrval. Tuleb üliõpilane, käes traadipundar,
ja ütleb: “Trüki see ära!”
Meister: “Milleks, see on ju mõttetus!”
Üliõpilane: “Eve Kask ütles, et võiks proovida!”
Meister kaasatundvalt: “Riputa see traadipundar niisama hindamisele üles, pane valge pind taha, on paremini näha.” Üliõpilane lahkub.

Kaasaegset kunsti ongi raske hinnata. Nagu akadeemik Mart Kalm tabavalt ütleb, et ta ise ka ei tea, kas ta saab laksu või ei saa (ETV, “OP” 14.1.2014).

Lugu tervikuna saad lugeda siit: Aapo Pukk koduleht

Samas, seoses selle groteskse traadipuntra looga sattusin juhuslikult sellisele leheküljele, mis käsitleb Jaapani kunsti, disaini ja kultuuri, ka seal on joon ja traat saanud uue olemuse Daigo Fukava visandid, mis muutusid mööbliks. Niisiis joon, kui traadipundar pole midagi uut. Lapsed, kes saavad esmakordselt kätte pliiatsi joonistavad ikka alguses paberile ringe ja joone sasipuntraid ning on võlutud pliiatsi jäljest paberil. Selliseid jooneharjutusi on ju ka täiskasvanutel väga tore teha… kui palju harjutada, siis joonistab käe lahti ja ringile lisanduvad üha uued ja uued jooned ja üha uued ja uued kujundid.
Teine asi, mis mind sellel Jaapani kultuuri ja kunsti käsitlevas blogis hämmastas on see, et ka traditsiooniline Jaapani nn tušimaal on kolinud arvutiprogrammidesse üleskutsega maaligem Microsoft Excelis Värskelt lõppenud taliolümpiamängud maalituna Microsoft Excelis. Pole paha? Või mis? Mina eelistan siiski akvarellipaberit ja tintide-tuššide-vee taltsutamist reaalis, pintsli ja paberi koostöös. Õpin iga kord midagi uut.
Mida teie arvate? Ootan kommentaare.
Kuid sellel lehel on siiski palju huvitavat lugemist ja uurimist. Kes teab minu kirge kunsti ja matemaatika puutepunktide vastu see saab lugeda siit ka selle teemavaldkonna kohta Theory of everything – the mathematical art of Yasuo Nomura, kusjuures juba Benoit Mandelbrot oli hämmingus Jaapani kunstniku Katsushika Hokusai ( 1760-1849) kujutatud suurest lainest The Great Wave of Kangawa ning selle fraktaalsusest – suurem laine koosnes paljudest samasugustest väikestest lainetest, mis kordusid üha uuesti ja uuesti. Benoit Mandelbroti selgitusi antud teemal vaata filmist Suur laine – selgitab Benoit Mandelbroth, selle osa leiad filmi 10 mänguminutil. Illustreerimaks lisan postituse lõppu teema võrdluseks Hokusai suure laine:)

The Great Wave

Inimene õpib kuni elab. See on fakt. Õpin rõõmuga iga päev midagi uut. Soovin seda ka teile.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga