15 jaan.

Materiaalsus kunstis – mida me loome mateerias?

Kui me midagi reaalselt loome, anname oma vaimsele ideele materiaalse kuju. Materiaalsus kunstis kannab endas vaimset mõõdet. Meie pilt või kuju on elu ahertüüp. Pilt kreeke keeles on ‘eikon‘ ikoon. Ikoon on millegi algkuju. Kui sa midagi kujutad või lood, siis sa hingestad mateeria ning see mateeria hakkab seda kandma. Kui tahvelmaal osadeks võtta, siis sisaldab ta endas puitplaati, veidikest sideainet, veidike värvipigmente – see on materiaalne pool. Kui see mateeria on muudetud pildiks on sellele lisatud tunnetuse tasand, mille põhjal meie vaatajana saame pilti sisuliselt analüüsida, tunnetada.

Tahvelmaal omas ajas oli väga peen töö. Pildipind pidi olema täielikult sile, värvikihid imeõhukesed. Kuna maaliti erinevate värvipigmentidega, siis teatud pruuni tooni saamiseks pidi teadja meister plaadile kandma imeõhukese kihi õiget punast pigmenti ning katma selle siis sama õhukese õige rohelise kihiga. Värvikihid pidid olema nii õhukesed, et neid ei oleks materiaalselt tunda ja need kihid kumasid läbi nagu klaaskompvekid. Nii on maalitud Robert Campini “Naise portree” u 1430.

Kristlikus kultuuriruumis võrdub pilt tõega. Pilt kajastab tõde antud ruumis. Algkristlikul ajal oli tõde kujutamatu – ei loodud ei kujutisi ega pilte. Tänapäeval luuakse tihti lihtsalt seda, mis pähe tuleb ning kaugemale ei mõelda.

Alguses oli sõna. Milline võis olla esimene pilt? Jeesus ja kuningas, kuningas haigestus ja oli teada, et Jeesus on kusagil lähikonnas, kuningas soovis, et Jeesus ta terveks teeks. Saadeti käskjalad, kes leidsid Jeesuse silmi pesemast ning andsid edasi kuninga palve. Jeesus võttis rätiku, kuivatas sellega oma näo ning ulatas rätiku saadikutele kuningale viimiseks. Rätik viidi kuningale ja kui kuningas rätiku lahti voltis – oli seal Jeesuse näo kujutis (esimene pilt), kuningas vaatas seda ja tervenes. Kristlikus kultuuriruumis oli Jeesus jumala materialiseerumine maa peal ja kui maaliti, kujutatigi teda. Hiljem tahvelmaali kujunemise ajal – pühade piltide maalimine puidule, mis oli samas ka Jeesuse ristipuu sümboliks.

Maale on palju ja erinevaid, klassikaks on saanud Jeesuse sündimise lugu. Seda on palju kujutatud, sellel on kindel kompositsioon ja kindlad tegelased. Keskel tavaliselt jumalaema laps põlvedel, vasakul karjased osutamas tähele taevas, paremal kolm kuningat. Karjased sümboliseerivad lihtsaid inimesi, kes näevad tõde säravas tähes ja usuvad seda tõde ilma vajaduseta seda kuidagi uurida või tõestada. Need on inimesed, kellele on antud loomulikult tõde tajuda. Kuningad seevastu on õppinud, uurinud, pühendunud tõeotsijad. Teele asus ju kümme kuningat, kohale jõudis kolm. Kes eksis teelt, kes kaldus sihist kõrvale. Teed tõeni on mitmesugused, aga kristlikus kultuuriruumis on üks tõde.

Aga tõde kunstis?

Tõde kunstis on teatav harmoonia, mida me kõik otsime. Me oleme harmooniale programmeeritud. Erinevatel aegadel on erinevad väljendusvahendid, mida erinevad kunstnikud oma töödes kasutavad. Pildi ja kujundikeel muutub pidevalt. Aga igale kultuurile on olnud omane mingi spetsiifiline kujundikeel teatava perioodi jooksul. See on olnud sellel ajalooperioodil universaalne keel mõistetav kõigile sel perioodil elanud inimestele. Milline on tänapäevane kujundikeel? Et neis kujundeis ja slängides orienteeruda oleks ilmselt vaja mitut elu. Sellest tuleneb  ka ilmselt kunsti mõistmine või ka mõistetamatus. Kas ongi vaja kõike mõista?

Väga varasel ajal Egiptuses oli see keel samuti spetsiifiline ja ajastule vastav. Ent seal polnud rõhk sellel, mida nähti ja usuti, vaid pigem sellel, mida teati. Näiteks fragment vaarao hauakambri seinamaalist, millel on kujutatud tiiki kalade, partide, kõrkjate ning tiiki ümbritsevate taimede ja puudega.

Kogu kujutatu on liigiti loetletud, on võimalik tajuda palju midagi on. See on kujutis sellest, mis on teada. Väga täpne, selge, lihtne ja loogiline. Kõik vajalik on kujutatud, peenelt toonitud ja koloreeritud. Puhas ja selge ning harmooniline pilt olemasolevast. Kõik, mis on liigne on ära jäetud. Võimalik, et kujutatu on vaarao olemasolevast aiast, võimalik et aiast, mis vaaraole teistpoolsusesse kaasa pandi.

Kuidas seda kõike on kujutatud? On kasutatud kontrasti, rütmi ja värvi. Kontrast ongi tasakaal. Kontrast ongi harmoonia. Kontrastvärvid ehk täiendvärvid, kõik täiendab vajalikul moel teineteist. Nende ühisest kooselust tekib harmoonia, tekib täiuslikkus.

Maalitehnoloogia on igal ajastul seotud tihedalt selle ajastu filosoofiaga ning ümbritseva keskkonnaga, samas on ta suunatud harmooniale. Vaimsele harmooniale materiaalses teoses.

Milline on sinu filosoofia ja mõttemaailm?

Milline on sinu keskkond?

Millele suunad sa oma harmooniaotsingud?

Mida lood materiaalsesse vormi?

Tagasi üles