Minust

Minu nimi on Anneli Laasi ja ma olen vabakutseline õpetaja ja maalija. Õpetan nii suuri kui väikeseid ja jagan kõiki oma nippe ja oskusi siiralt ja südamest. Armastan väga akvarellvärve, pliiatseid, pastelle, viltpliiatseid jne jne… armastan värve – alati!

Kuni 1. jaanuarini 2012 töötasin Tallinnas väikeses erakoolis kunsti ja inglise keele õpetajana – kokku 16 ja pool töist ja toredat aastat. Armastasin mõlemaid õppeaineid tohutult ning vahel oli raske kahe oma lemmiku vahel valida… lähen siiani hingelt põlema, kui juttu tuleb Inglismaa kuningatest ja ajaloost või kui keegi tsiteerib inglise või ameerika luulet. Need lemmikud olid veidi aega tagaplaanil, kuid elu viis mind taas kooli – Keilasse, Erakooli Läte, kus õpetan kahes väga toredas klassis inglise keelt. Meil läheb väga hästi – millegipärast on nii, et kõik mu õpilased on andekad, uudishimulikud ja kreatiivsed. Olen neile tänulik.

Elu vajab muutusi, et midagi luua, on vaja millestki loobuda. Loobusin nüüd mõneks ajaks lastega joonistamast. Enam ei ole: “Õpetaja, joonista tiiger! Ei, joonista parem koer! Kaamel! Hunt! Hobune!” ,”Õpetaja, sul peaks olema oma saade, oma jutupliiats.” Joonistan ikka vahel mõne koera või hobuse, aga mitte enam koolitunnis.

Enne kooli ja tööd lastega, töötasin aastaid Vene Draamateatris dekoratsiooniateljee juhatajana, olin filmivõtetel kunstniku assistendiks jne jne. Armastan teatrit, Vene Teatris töötas palju andekaid ja toredaid inimesi. Õppisin neilt palju, eelkõige elus toime tulema. Teatriga mööda tollast suurt kodumaad rännates nägi nii mõndagi erilist, huvitavat, ilusat ja koledat. Ilusat siiski rohkem.

Lisaks kõigele eelnevale olen ma ema kahele nüüd juba täiskasvanud pojale, olen vaataja ja kuulaja, kokk ja koristaja, ehitaja ja aednik, rändur, raamatute lugeja, muusikaarmastaja, filmivaataja ja kindlasti veel palju muudki… pühapäevamaalija… Pühapäevamaalijast on tänaseks saanud  igapäevane maalija. Sõprade ja õpilaste toel maalime juba mitmendat aastat nn minu väikeses koduses maalikoolis. Maalikooli mõte on maalida koos, õppida üksteiselt, jagada inspiratsiooni, katsetada uusi pabereid, värve ja töövõtteid ning see idee töötab suurepäraselt. Huvilised on teretulnud. Maalikooli tunnid on sinust ainult telefonikõne või e-maili kaugusel.

Oma loomuselt olen elukestev õppija. Õpin midagi uut enda ja maailma kohta iga päev. Mind lihtsalt huvitab maailm, mind huvitavad inimesed, mind huvitavad värvid. Hetkel olen sukeldunud akvarellmaali ja loovasse matemaatikasse, uurin fraktaleid,  botaanilist maalikunsti, vanu ürikuid, kalligraafiat jne jne.

Olen õppinud Tallinna Ülikoolis inglise keele filoloogiat ja kunstipedagoogikat. Põhi- ja keskkooli kõrvalt käisin lapsena ka Tallinna Kevade tänava kunstikoolis, mis oli üks tõeliselt õnnelik paik. Joonistama ja maalima õppisin oma isalt, kes lapsena vabakuulajana Pallase kunstikooli tundides käis; Nikolai Gulilt, kes oli kunstikoolis mu rühmajuhataja; Aleksander Šuumanilt; Kaarel Kurismaalt, kes oli  peale mu oma isa surma mulle lausa isa aseaine ja sisuliselt päästis mind tookord nö tänavalapse staatusest ja paljust halvast. Kaarel avas mulle raamatute ja kunstimaailma väravad. tänu temale lugesin, lugesin ja lugesin. Soojad kallid Kaarlile. Tänan ka  Mari Roosvaldilt ja paljusid teisi imelisi Kunstikooli õpetajaid, kes kõik olid isiksused suure algustähega. Kunstikooli aegadesse jääb minu õnnelik lapsepõlv.

Õpin ka nüüd pidevalt, tegelikult õpin või avastan enda jaoks iga päev midagi uut. Maailm on üks imeline paik.

Selle blogi siin tegin selleks, et toetada õpilasi ning tavakoolide kunstiõpetajaid nende igapäevastes töödes ja tegemistes.

20. juunil 2012 lõpetasin taas kord Tallinna Ülikooli – seekord haridusteaduste magistri (kunstiõpetaja) kraad veel üks kord – topelt ei kärise :)