Kunstide õpetamine koolis Pierre Baqué 12.juuni 2012 Tallinn – II osa

Kunstiajalugu Euroopas on siiani keskendunud klassikalistele kunstidele – maal, skulptuur, arhitektuur jne. Tänapäeval võib eristada 6 erinevat kunstivaldkonda, mis on nii visuaalsed kui ka tegevuslikud.

Esimene suurem valdkond on RUUMIKUNSTID:

  • arhitektuur
  • linnaruum
  • aiakunst

Siin peaks eelkõige toimima erinevate ajastute ja kultuuride tutvustus ja võrdlus. Vaatluse alla võiks võtta UNESCO maailmapärandisse kuuluvad olulised objektid ja ka palju muud – kohalik arhitektuur, linnaruum, aiakunst jne. Selles nimekirjas on ka Tallinna vanalinn.

  • Parthenon, Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel
  • Suurejooneline ja värviline Taevatempel (TianTan) oli koht, kus Ming ja Qing dünastiad ohverdasid taevale ja palvetasid hea saagi eest. Tempel ehitati 1406 – 1420, Yongle keisri ajal, kes samal ajal valvas ka Keelatud Linna ehituse üle. Alguses oli templi nimi Taeva ja Maa tempel, kuid praeguse nime sai ta Ming dünastia keisriJiaJingi (1522 – 1567), kes ehitas eraldi kompleksid Maa, Päikse ja Kuu kummardamiseks. Maatempel on Põhja Pekingis, päikese ja kuu templid on ida ja lääne pekingis. (wiki)
  • Tāj Mahal ehk Tadž Mahal [tadž mah’al] on haudehitis Põhja-Indias Agra linnas, mille India suurmogulDžahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begumi mälestuseks. (wiki)
  • Chapel prés de Porspoder Bretagne

Palju erinevaid näiteid  ja kontraste. Hoonete suuruse fotodel saab määrata trepiastmete kõrguse abil, mis on tavaliselt vahemikus 15-20 cm. Ukse järgi hoonete kõrguse hindamine on tihti palju petlikum. Ehitamine on tihti põhjustanud palju kirgi – Pompidou keskuse rajamine Pariisi tekitas palju poleemikat, sest ülimoodne keskus ehitati vanasse linnaossa – kontrastid tänapäeva ja mineviku vahel. (Centerpompidou)

Linnaruumist rääkides tuleb kõne alla tänavate paigutus – aerofotod ja linnakaardid. Linnaruum nagu malelaud, mille leiutasid kreeklased või linnaruum nagu päike ja tema kiired nn ideaallinn, mille rajas Prantsusmaale Nicolas Ledoux

arc et senans

Kõik võimalikud erinevad linnaplaanid, linnad koos tähekujuliste kaitserajatistega, linnaplaanid erinevatel saartel, Peruu Machu Picchu erineb tunduvalt tavalisest Massai külast Keenias, korrapärane ja ebakorrapärane linnaruum, astmelised linnad mäenõlvadel, linnad keset vett ja kanaleid nagu Veneetsia ja Amsterdam, linnad nagu labürindid. Sillad ja nande konstruktsioonid. Isegi Tallinna uus teletorn – ja sealt avanev vaade. Euroopa pikim sild Prantsusmaal. Kaldapealsed ja kindlustused jõgede ääres.

Aiakunst – Inglise aia taimede lopsakus ja teede kõverjooned, Prantsuse barokkaiad austusavaldus sümmeetriale, geomeetriale ja korrapärale, Jaapani zen aedade lihtsus ja harmoonia, juurviljaaiad jne jne

Ruumikunst ümbritseb meid kõikjal, igapäevase elu kõndimised toimuvad kõik ruumikunsti keskel, pakkudes meile võimalusi jalutuskäikudeks, andes meile peavarju ja turvatunnet, kaitset vihma eest, võimaldades ületada jõgesid jne.

Teine valdkond on KEELEKUNSTIRUUM – kirjutatud ja suuline keel:

  • Kirjakunst – romaan, novell, legend, müüt, jutustus, poeesia, näidend, essee jne
  • Epigraafia – kuninglikud raidkirjad
  • Kalligraafia – (kreeka sõnadest κάλλος kallos ’ilu’ + γραφή graphē ‘kiri’) ehk ilukiri ehk kirjakunst on üks kujutava kunsti liike, kunstivorm, milles antakse kirjamärkidele väljendusrikas, harmooniline ja oskuslik kuju
  • Tüpograafia –  trükiste valmistamise oskus, täpsemini sõnastatult trükimärkide kujundamise ja paigutamise kunst ja tehnika, tüpograafia nimetus tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ‘typos’ – lööma ja ‘graphia’ – kirjutama.
  • Erinevad kirjad – araabia, egiptuse, hiina jne
  • Tatoveeringud
  • Raamatukogud

Kolmas valdkond IGAPÄEVAKUNSTID

  • Disain ja ruumikujundus
  • Rahvakunst
  • Tarbekunst
  • Riietus, mööbel, paber – mis iganes

Siia kuulub kõik – jalgrattad, autod, voodid, lapsevankrid, valgustid, reklaamikujundus, pakendid jne jne. Kõike seda võib õpilastega vaadelda ja võrrelda – arengut leiutamisest tänapäevani. (Link)

Neljas valdkond HELIKUNSTID

  • Muusika nii vokaalne kui instrumentaalne
  • Filmimuusika
  • Tehnoloogia ja informaatika – heli tänapäeval

Kõike seda vaadeldes ja analüüsides tuleks kultuur ühendada kunstilise eneseväljendusega, külastada õpilastega avatud ateljeesid. Paralleelselt tuleb treenida nii vaimu kui ka kätt. Miks ollakse arvamusel, et loodusteadused nagu matemaatika ja loodusteadused on kusagil tipus ja kunst kõige alumine ja ebaolulisem aine koolis. Selle arvamuse kummutamiseks tuleb näidata, et kunst on intellektuaalne töö ning pidev areng. Kunstil on intellektuaalne väärtus. Kunst on elus organism – ta ei kustu ega kao, ta muutub ajas. Kunstis pole analoogset protsessi nagu näiteks meditsiinis, transpordis ja tänapäevases kommunikatsioonitehnoloogias, kunsti progress ei ole kvalitatiivne. Kunstis on oluline rõhu asetus – tähtsuse aspektid muutuvad, erinevad asjad saavad oluliseks, kunsti väärtus lisandub ajaga. Kunst pole materiaalne kasum, kunst on vaimne kriteerium.

Viies valdkond on ETENDUSKUNSTID – elava esitluse kunstid

  • Teater, muusikal, ooper, tants ja ballett
  • Tsirkus ning tänavakunst
  • Miim, nukuteater, marionett
  • Ratsutamiskunst
  • Ilutulestik ja muud vaatemängud

Selles valdkonnas kombineeritakse heli ja valgust ja esitajaid. Vaadelda saab taas väga erinevaid nähtusi – Moliere “Kodanlasest aadlimees”, millest on maale, kaasaegseid tantsuetendusi, Türgi dervišše, kireooperit “Carmen”, pantomiimi ja tänavaetendusi, pürotehnilisi vaatemänge, keskaegsed turniirid ja corrida, tsirkus ja ratsutamine, Anish Kapoori skulptuure, kuhu saab siseneda ja palju palju muud – olge loovad.

skulptuur

Kuues valdkond on meile juba osaliselt tuttav valdkond klassikaliste kunstide kaudu – KUJUTAVAD KUNSTID . liikumatud ja liikuvad kunstid:

  • Plastilised liikumatud kunstid – maal, graafika, skulptuur, foto
  • Visuaalsed liikuvad kunstid – video, kino, animatsioon jne

Ka selles valdkonnas oleks vaja esitleda kontraste 17. sajandi portreed olid väga täpsed ja filigraansed – hiljem tegelevad sellega fotograafid, varastel maalidel ei ole signatuure. Samas tänapäeval on grafitikunstnikud, kes samuti jagunevad kaheks: ühed, kes loovad ja kaunistavad linnaruumi ja teised nn tagkunstnikud, kes jätavad maha oma märgi nö märgistades oma territooriumi nagu seda teevad loomad. Visuaalsed kunstid on kontraste täis – seal on oma peavoolud ja vastuvoolu minejad.  Loevad need, kes esimesena teevad midagi uut ja jäävad kultuurilukku. Ainult millegi väga uudsega on võimalik eristuda suures nö anonüümsete kunstnike massis. Varasemalt ei olnud oluline kunstniku nimi – oluline oli kunstniku kompetentsus ja oskused. See on palju muutunud, alates Duchampi aktsioonist ei loe enam töö vaid loeb nimi ja signatuur. Fotograafia tulek muutis palju – kronograafilised fotoseeriad, film teke ja areng muudab veelgi enam.

Ja olemegi tagasi alguses – kõige enam teame me sellest, mida on tehtud varem. Vaid veidikene teame me sellest, mida tehakse meiega samal ajal. Mitte midagi ei tea keegi sellest, mida tulevikus luuakse. Õpilased peavad uskuma oma õpetaja võimetesse ja teadmistesse – õpetaja oskab, teab ning oskab seda kõike ka õpilastele jagada. Kunstist lastele rääkides tuleb kasutada ainult võrdlevat meetodit – võrdlemine õpetab vaatama, vaatamine analüüsima, kirjeldamine on oluline näitamaks erinevaid arusaamu, kasvatamaks mõistmist iseendast ja ümbritsevast. Õpilastele antava informatsiooni valib õpetaja, informatsiooni võib anda vähem – aga informatsioon peab olema adekvaatne ja kontrollitud. Kõik, mis Googles leidub, ei ole veel tõene informatsioon, ei ole veel kultuur.

Kunstiõpetuse kolm osa:

  • Praktiline osa – tegemine
  • Kultuuriline osa – teadmine
  • Tehniline osa – oskus teha
  • Kõigi kolme pidev ühendamine

Praktiliselt tuleb tegevusteks luua meeldiv õpikeskond ning töine atmosfäär klassis, tagada vajalike õppematerjalide olemasolu – internet, kataloogid, raamatud, koheste ja üldiste eesmärkide seadmine ning nende asetus ajas, töised kokkulepped õpilaste ja õpetaja vahel, vajalik aeg praktiliste tööde teostamiseks, kollektiivseks vaatluseks ja hindamiseks, lõplikuks analüüsiks ja sõnastamiseks.