Pintsel

Pintslitöö valdamine on oskus, mis lubab keskenduda naudingule, mida maalimine pakub. Mis võiks olla veel parem – kui ei pea enam tehnilistele küsimustele mõtlema. Just oskuslik pintslitöö on see, mis teeb maalist maali mitte foto.

Aga enne pintslitöö juurde jõudmist kirjutan lihtsalt veidi pintslitest. Pintslite ajalugu ulatub kaugetesse muistsetesse aegadesse, ka koopamaalide puhul oletatakse, et midagi pintslitaolist võis kasutusel olla. Esimesed pintslid, mis tõelisi pintsleid meenutasid, leiutati Vanas Egiptuses, kus neid valmistati palmilehe kiududest. Samuti on teada, et kirjutuspintsleid kasutasid nii muistsed Kreeklased kui ka Roomlased. Umbes 2000 aastat enne Kristuse sündi hakati Vanas Hiinas kinnitama loomakarvu bambuspulga külge ning sündis kirjutuspintsel, tänapäevaste pintslite eellane. Pintsleid on aegade algusest ning mingil määral ka tänapäevani valmistatud käsitsi. 18. sajandi lõpupoole alustati Prantsusmaal esimestena tõelist pintslite tootmist kunstnike tarvis. See andis prantslastele mitmeks sajandiks monopoli sellel alal ja seetõttu on just Prantsusmaal toodetud pintslid tänapäeval ühed enim levinud. Näiteks meile kõigile tuntud ja ka Eestis müügilolevate Raphaeli pintslite tootja perefirma Sauer ajalugu ulatub aastasse 1793. Sealgi toimub osa pintslite valmistamise protsessist käsitsi, et tagada pintslite kõrge kvaliteet. Pintslite valmistamisega on firmas seotud 30 inimest ning ühe pintsli valmimiseks läheb aega ligi 3 nädalat.

Loomulikult on palju ka firmasid, kus pintsleid valmistatakse masinatega – see kajastub ka pintsli hinnas. Mida kallim pintsel, seda tõsisem on tema valmimise protsess. Tänapäeva pintslitööstuses valmivad masinate abil pintslivarred ja valmistatakse ette loomakarvad ja kunstkiud, kuid mitmetes firmades kinnitatakse ehk nö seotakse loomakarvad pintsliks käsitsi, järgides väga täpselt karvade pikkust ja paigutust, et pintsliots oleks tipus peenem ja pintslikuju kaunis. Varem kasutati seejärel erinevaid liimaineid pintsliharjaste kokku liimimiseks, tänapäeval on selleks kasutusel erinevad vulkaniseeritud kummid ning sünteetilised tsemendid.

Pintsliosa, mis on maalimise juures tegev nimetatakse pintsliharjaseks ja seda eelkõige seetõttu, et mitmeid sajandeid valmistati pintsleid looduslikust loomaharjasest. Selleks kasutati enamasti just sea ning metssea harjast. Samas seaharjastest head pintsliharjast valmistada on kallis protsess, sest looduslikult on harjased kõverad-painutatud ning pintsliharjase valmistamiseks tuleb neid eelnevalt sirgendada.

Sajandeid on pintlsite valmistamiseks kasutatud valget seaharjast, mis on pärit Venemaalt. 1800 aastaks parimaks pintsliharjaseks peetud Vene Valge harjas oli kättesaadav ainult Vene Revolutsioonini. Seejärel pidi Läänemaailm pöörduma Hiina poole loodusliku harjase saamiseks, Hiinast toodud seaharjas oli musta värvi ning veidi kangem, sest pärines põhiliselt metssigadelt. Sellest harjasest valmistatud pintslid sobisid paremini remonditöödeks kui maalimiseks. Harjaste kvaliteet sõltub päritolumaast ning harjaste pikkus on ka maati erinev. Seda ühtlustatakse kokku seotud ning liimitud harjaste lihvimisega – otstest lihvitakse õhemaks. See annab pintslile hea vormi ning värv püsib pintslis sees ja võimaldab ühtlaselt maalida-värvida. Looduslikke harjaseid on nelja värvi – valgeid, kollakaid, halle ja musti. Hiina must on kangem kuid ikka kvaliteetne, kõige paremaks aga peetakse nn Siberi Valget harjast, mida nimetatakse valge värvuse tõttu ka liiliaks. See on kõige haruldasem ning kallim harjas.

Uute materjalide otsingud on viinud katsetamisele kunstlike siidfiibritega nagu nailon ja raion. Kunstlikud harjased on täiesti siledad ning seetõttu ei hoia nad värvi endas kinni ning sellised pintslid imavad vähem värvi endasse, samas annavad nad maalides ühtlase pinna. Kõigil pintslitel on nn sissetöötamise aeg, looduslikust harjasest pintslid on peale sissetöötamist kulunud nö maalija käe järgi. Sünteetiliste pintslitega pole see aga võimalik – nad on sellised nagu nad on. Kõige odavamad pintslid on aga nö hobujõhvi pintslid, millega saab tolmu pühkida… liimi panna jne. Pintsliharjase materjali tuuakse tänapäeval Venemaalt, Hiinast, Poolast, Indiast ja ka Austraaliast.

Mehhiko pintslid on taimsetest kiududest.  Nad on looduslikud valged ja nende valmistamiseks kasutatakse umbes 20 erinevat liiki taimi.  Kiud puhastatakse, kammitakse, lõigatakse jne enne kui neist saab hakata pintsleid valmistama. Sellised pintslid ei sobi peeneks maalitööks – nendega ei saa teha mingeid täpseid pindu, jooni, ega servi.

Eraldi haru moodustavad nö pehmekarvalised pintslid, mida valmistatakse väikeloomade karvadest nagu näiteks oravate, mägra, soobli jne. Teine sort pehmeid pintsleid valmistatakse suuremate loomade kõrva sisekülje karvadest, need on nii öelda härjakarvapintslid. Punane ja must soobel on need, mille karvadest valmistatakse peenikesi kirjutamispintsleid.

Pliiats ja pliiatsi ajalugu