25 apr.

Aprill, aprill, aprill…

Aprillikuu  on  kiirelt  läinud  ja  kohe kohe paitab meid kõiki maikuu  soe  päike. Sain      raamatu illustratsioonid valmis ning olen tagasi oma tööde ja tegemiste juures.

Esimese tööna katsetan erinevaid  akvarellipabereid ja  valmistan ette  Vunder  Skizze kunstistuudio  töötubasid.  Esimeses  töötoas, mis  on  juba  sellel  laupäeval,  õpime mõned lihtsamad akvarellmaali töövõtted ning püüame oma maale kaunistada kuldamisega.

Teises  töötoas  12. mail,  samuti  laupäevasel  päeval,  aga  maalime  lõhnavaid  roose   ja  süveneme lillemaali  saladustesse.

Pideva spämmposti tõttu, pidin maalikooli leheküljelt maha võtma oma kontaktvormi, kuid huvilised teavad minu e-maili ju juba peast ja saavad ikka kirjutada ja maalinõuandeid küsida. Alati võib kirjutada ka postituse alla kommentaaridesse, siiani olen leidnud mahti ja kõigile heasoovlikele kommentaaridele ka vastanud.

Toredat kevadet kõigile. Maalikooli Guaššmaali käsiraamatuid on võimalik osta-tellida kõigist hästi varustatud raamatukauplustest ja DiPri trükikoja kodulehelt.

Varsti asun kirjutama-maalima kolmandat osa, mis süveneb akvarellvärvide saladustesse. Vaatan, kas saan selle juurde ka lühivideotega CD vormistada, mis maalimised lihtsamaks teeb.

Seniks kena kevadet kõigile. Teie tagasiside ja kommentaarid on alati oodatud. Maalitunde teen omas kodus individuaalsel kokkuleppel. Soovidest tuleb mulle teada anda:) Aitäh.

Tagasi üles

01 apr.

Kevad astub vaiksel sammul…

Kevadised tervitused teile mu armsad sõbrad maalitoa laua äärest. Ma ei saa üle ega ümber jaapanlikust tööeetikast, mis mind ikka ja jälle lummab. Täna hommikuses ärkamises sattusin lähemalt uurima Jaapani akvarellisti Yuko Nagayama 永山裕子, kes on sündinud vaid aastakese minust hiljem 1963, sümbolistlikku akvarellmaali. Tema looming on tõeline inspiratsiooniallikas ja need kaunid õhukesed kumavad värvikihid, mis peegeldavad austust, armastust ja lootust lihtsalt lummavad mind.

Mis mulle väga meeldib… on jaapanlaste tööeetika, vaadake kui korrastatud on töövahendid enne alustamist… ja pintslihoidja! Ja palett! Kindlasti eelneb maalimisele ka keskendumine… see on vaimne esteetika. Ja seda on võimalik imetleda järgmisel videol, mille kohe kohe siia alla lisan koos kommentaaridega:

Kusjuures video on kiirendatud… st tegelikult on protsess suure süvenemisega… helitaust on ümbritsevast keskkonnast ent kohati veevulinat meenutav… ka liiklust on kuulda… ent mulle meeldivad sellised maalivideod, mida mingi vinge heliloominguga ei võimendata… enamasti, kui on liigne helitaust, siis keeran heli üldse maha ja vaatan vaikuses… edu ja inspiratsiooni teie hommikutesse!
Ja veel… jaapanlased ei vatra oma videotel nagu hiinlased…
Kes on minu juures maalimas käinud, see taipab kohe, et joonis on täpne ja vaevu märgatav, paber on korralikult kinnitatud-pingutatud, joonistuskummiga on kaetud olulised detailid, mis peavad valgeks jääma… kõik on kihid on lastud korralikult 100%kuivada!!!
Ja mis on veel klassikalisele jaapanlikkusele omane… maalija istub sirge seljaga… töövahendid on otse, ei mingit lahmimist ega pindipinna keeramist… käsi ja tema pikendus – pintsel teavad, mis nad teevad… st meistriks võib ju sündida, kuid enamasti meistriks harjutatakse…
Ja veel… kui mäletate tunnist kolme põhivärvi washi… st ma rääkisin sellest, et kui kolm põhivärvi enne kokku segada ja siis maalida ei ole tulemus selline, kui kõikidel värvidel lasta eraldi pildiruumi siseneda st toon tooni haaval… ja kui on lubatud nn eelneval värvitoonil oma töö teha alles siis lisandub uus toon, sulandudes eelmisesse, siis just sel moel tekivad need nn müstilised värvikumamised.
Soovin teile kõigile kevadeks edu ja inspiratsiooni! Ja varsti varsti on minu juures tulemas mõned armsad lillemaalitöötoad. Annan ka siin lehel teada, kui kuupäevad looma hakkavad. Parimat. Olge ikka hoitud ja küsimuste korral kirjutage mulle ikke endisel aadressil: info@maalikool.ee

Tagasi üles

06 okt.

Magnoink ehk trichrome black ja magnooliad.

Septembrikuus oli pikk eetrivaikus… osalt seetõttu, et lõpetasin oma suveõpingud Mainori Ettevõtluskoolis ja teisalt oli kaugeid külalisi-majalisi ning palju muudki tegemist. Oktoobris nüüd õnnestus taas pintsel haarata ja tunnen selle üle siiralt rõõmu. Olen must-valgel lainepikkusel ja katsetan tuši ning vee kombinatsioone koos terakese soolaga:) Just. Ning tähelepanekud näitavad, et mul on kodus neli erineva omadusega musta tušši, mida alguses teadmatusest sarnaseks pidasin. Kolm neist on nn Nan-King Indian Ink st Lefranc & Bourgeois poolt toodetud ning neljas Jaapani päritolu Kuretake Bokuteki.  L & B tuši kohta leiab netist järgmise kirjelduse: Pigments Strong, classic black ink which has good lightfastness and is waterproof. The ink has a thin-watering texture and most easily applied with a brush on paper, drawing paper, metal etc. Can have a satin finish when dried.  No kõlab ju kenasti ja pildil on neil täpselt ühesugune märgistus ent reaalselt katsetades täiesti erinevad omadused.

Ja ka sellise arvamuse leidsin:

“I’ve been trying out Nan-King Ink (box, centre) which, despite being described as Chinese Indian Ink is actually made in France by Lefranc & Bourgeois. It works fine with a dip pen, but of course it would clog up a fountain pen and, as you can see, it’s waterproof so you can add a wash of watercolour to the drawing once the ink is dry. The Great Art catalogue suggests that it’s suitable ‘for writing or for grounding, for scraping techniques or diluted with water to produce brush drawings in a warm grey shade’.

They say that it’s lightproof and that it doesn’t drip and, that seems to be true; I haven’t had any drips in the drawings I’ve done with it so far.”

India ink (Indian ink in British English or Chinese ink) is a simple black or colored ink once widely used for writing and printing and now more commonly used for drawing and outlining, specially when inking comic books and comic strips. ” – niisiis nimel pole meie jaoks vahet – Indian Ink ongi nn Hiina klassikaline must tušš.

Jaapani päritolu Kuretake kunstitarvete firma alustas Bokuteki vedela tindi tootmist aastal 1958. Bokuteki Black Sumi Ink on permanentne st kui sellega on maalitud ning maal on kuivanud, siis ei saa enam midagi muuta ega parandada. Kuretake Bokuteki tint on mõeldud professionaalsetele kunstnikele, tudengitele, kalligraafidele ja illustraatoritele. Kuidas ta aga sumi-e s käitub ja minu soovidele vastab, hakkan ma alles katsetama. Olen selle tušiga siiani vaid suuri hieroglüüfe kirjutanud.

karate-saal

Ja viimane – üks mu lemmikutest, sest voolab hästi ning sisaldab kolme erinevat värvipigmenti on Pebeo toode akvarelltint Trichrome Black – see annab suurepäraseid tulemusi, kuid on valgustundlik nagu ka teised akvarelltindid.

Kuid minu magnooliad seekord tulid välja sellised ning on maalitud Pebeo trikromaatilise musta ning seepia tooni tinte omavahel segades.

Tagasi üles

03 juuni

Vihma oodates…

Märkamatult on juba 3. juuni, kuumalaine rammestuses ja jalgrattasõidust jahutust otsides on maalimises pikem paus sisse tulnud. Aga elu teeb kiirelt korrektiivid – kukkusin korralikult mõne päeva eest ja mis siis ikka teha, kui elu on hoiatatnud… ära kihuta! Tõsi, ma ei kihutagi (kui siis vahel hästi natukene) kuid olin hajutanud oma fookuse paljude erinevate inimeste ja asjade vahel ning komistasin banaalselt aiavooliku taha… rumal ja piinlik lugu. Lendasin uhke kaarega otse terassikividele, loomulikult põlvedele… ma ju ei tohi opitud põlvele kukkuda, aga kukkusin. Varesele valu!!! Ja siis saabus ootamatult selline päev, kui pidin aja maha võtma ja see oligi hea. Nii ma siis otsisin rõõmsalt taas värvid ja pintslid välja ning maalisin ühe pikema panoraami… sai selline ootamatult mahe, hallikas isegi… kurbuse värvi.

Ikka need armsad Pebeo akvarelltindid: Paynes Grey, Sade, Olive, Pink Madder, Bottle Green… veel midagi Plum ja Purple, Victoria Blue … ja kokku sai sellise koloriidi…

Inspiratsiooni! Nautigem suve!

Tagasi üles

21 apr.

Jaapani lainepikkusel.

Geisha, geiko või geigi on traditsioonilised jaapani naissoost esinejad, kelle oskuste hulka kuuluvad nii tantsimine kui jaapani klassikaline muusika ja luule, mängud ja vestlused. Enamasti lahutamaks meessoost klientide meelt. ‘Artisan’id ehk isikud, kes esitlevad kunsti. Nooremad, kes alles Geishaks olemist harjutavad, kannavad nime Maiko. Maiko on veel lihvimata juveel, tantsiv laps, kelle töötasu on poole väiksem Geisha omast. Tänapäeval alustavad tütarlapsed Maiko õppeteed 15 aastastena, vanadel aegadel alustasid nad tunduvalt varem isegi 5 aastastena. Kunstide õppimine on pikk protsess. Igatahes olen ma veidi Jaapani lainepikkusel, uurin kimonode ajalugu ja mustreid, loen Geishadest ja Samuraidest ning loomulikult sirgeldan ka visandeid.

Üks poeem ka, klassikasse kuuluv Ariwara no Narihira luuletus:

月やあらぬ
春や昔の
春ならぬ
わが身ひとつは
もとの身にして
tsuki ya aranu
haru ya mukashi no
haru naranu
wa ga mi hitotsu wa
moto no mi ni shite
Is that not the moon?
And is the spring not the spring
Of a year ago?
This body of mine alone
Remains as it was before.

kuu pole ehk kuu – ja ka kevad ei ole – endine kevad – ma üksi vaid olen see – kes olen ikka olnud /arvatavalt Rein Raua tõlge ammusest ajast/

Kena kevadet!

Traditsioonilised juuksekaunistused kannavad üldistavat nime Kanzashi. Need on enamasti erinevad kaunistatud juukseklambrid ja kammid.  Ori-Bira Kanzashi on kumara kujuga juukseklamber, mille küljes ripuvad peenikesed metallist plaadikesed, mis ilmselt ka veidi helisevad, kui Geisha kõnnib ja loomulikult peegeldavad valgust ja on lihtsalt kaunid. Kogai on kaunistatud otstega juuksekinnituspulgake, mis juustesse torgatakse. Kushi aga kumer kamm, millega saab juukseid kaunilt üles panna. Lilledega kaunistatud klambrid ja kammikesed kannavad nime Hanagushi, ning need puust või kilpkonnaluust kammid on kaunistatud õrnade siidist lilledega. Kanoko Dome on kammid ja klambrid, mis on rikkalikult kaunistatud kulla-hõbeda, pärlite, merevaigu ja korallidega ning sarnaste poolvääriskividega. Enamasti on nad ümara kujuga või ka lillekujulised. Aga kõige peenemad kaunistused on rippuvaid wisteria õisi meenutavad valged Hana Kanzashid, mis valmistatakse spetsiaalse töövõttega, mil mitu korda kokku voldidtud siidist lõigatakse justkui pisarakujulised üksikud õielehed, mis omakorda sätitakse pikkadesse rippuvatesse kaunistustesse, mida siis ükshaaval või kimpu seotuna samuti juustesse pannakse. Loomulikult on lillkaunistused Maikode juustes igal kuul erinevad vastavalt aastaajale. Jaanuaris on nendeks bambusevõrsed ning mitmevärvilised siidist ploomiõied – kas valged, punased või rohelised. Veebruaris on ploomiõied roosad ja punased sümboliseerimaks noort armastust ning kevade lähenemist. Märtsis lisanduvad soengule kollased rapsiõied ning liblikad, samuti ka virsikuõied, nartsissid või kameeliad ja loomulikult pojengid – õite õied. Aprill on õrnade roosade kirsiõite aeg, sekka liblikaid ning tillukesi laternaid. Liblikad on kas hõbedased või kuldsed. Maikuu soengu juurde kuuluvad lillad wisteriad ning ka iirised. Wisteria hooaega nauditakse Jaapanis väga. Juunis, mil Jaapanis enamasti rohkesti sajab on juustesse kaunistusteks pajupuu lehed ning ühed väikesed kohalikud sinised lilled – ajisai. Juulis on soe ja seega ka lehvikute aeg. Ja lehvikud on jaapanlaste traditsioonilised kaaslased kogu kuuma suve. Juulis kantakse juustes säravaid ehteid, mis meenutavad hommikusi kastepiisku, rohekad kiilid on ka omal kohal. Augustis vohab hõbedaste tuttidega kõrberohi – susuki grass. Vanemad maikod kannavad juustes hõbedaste õietuttidega ning nooremad roosade õietuttidega rohupuhmaid meenutavaid kaunistusi. Septembris on käes lillade kellukeste aeg. Lillakaid toone seostatakse Jaapanis traditsiooniliselt sügise lähenemisega. Oktoobris löövad särama krüsanteemid – kikyo. Neid armastatakse Jaapanis väga ning nad on ka kuningliku perekonna sümboliks. Vanemad Maikod kannavad ühte suurt krüsanteemiõit, samas nooremad mitmest väiksest krüsanteemiõiest koosnevat kimbukest. Värvitoone on rikkalikult – kollased, punased, roosad ning lillad. Novembrit kaunistab Jaapanis vaher. Vaher on kevadise kirsiõie täielik vastand. Detsembris kantakse riisikoogikesi meenutavaid õisi, mis on valged ning toovad õnne saabuvaks uueks aastakäiguks jaanuaris.

Ja riietusesemetest ei maksa rääkidagi – juba üksnes traditsiooniliste rõivaste nimekiri on pikemast pikem: Fundoshi, Furisode, Hanten, Hakama, Happi, Haori, Jinbei, Jóe, Jûnihitoe, Kiahan, Kimono!, Mawashi, Samue, Shitagi, Sokutai, Tomesode, Uwagi ja Yukata:))) Kimono kangamustritest ning nende sümboolikast kirjutan järgmine kord.

Edu ja inspiratsiooni kaunil aprillikuul!

Tagasi üles

19 apr.

Magnooliad ja kaktused.

Magnooliad on ammu valmis, osad neist ka raamitud, kingitud, müüdud. Tegime Mairega esimese kaktusemaali ja pean ütlema, et oli tõesti põnev. Igatahes ei ole mingit hirmu okaste ees – kõik on maalides võimalik.

Väike galerii valminud magnooliatest ning meie kaktusemaali protsessist.

Tagasi üles