01 apr.

Kevad astub vaiksel sammul…

Kevadised tervitused teile mu armsad sõbrad maalitoa laua äärest. Ma ei saa üle ega ümber jaapanlikust tööeetikast, mis mind ikka ja jälle lummab. Täna hommikuses ärkamises sattusin lähemalt uurima Jaapani akvarellisti Yuko Nagayama 永山裕子, kes on sündinud vaid aastakese minust hiljem 1963, sümbolistlikku akvarellmaali. Tema looming on tõeline inspiratsiooniallikas ja need kaunid õhukesed kumavad värvikihid, mis peegeldavad austust, armastust ja lootust lihtsalt lummavad mind.

Mis mulle väga meeldib… on jaapanlaste tööeetika, vaadake kui korrastatud on töövahendid enne alustamist… ja pintslihoidja! Ja palett! Kindlasti eelneb maalimisele ka keskendumine… see on vaimne esteetika. Ja seda on võimalik imetleda järgmisel videol, mille kohe kohe siia alla lisan koos kommentaaridega:

Kusjuures video on kiirendatud… st tegelikult on protsess suure süvenemisega… helitaust on ümbritsevast keskkonnast ent kohati veevulinat meenutav… ka liiklust on kuulda… ent mulle meeldivad sellised maalivideod, mida mingi vinge heliloominguga ei võimendata… enamasti, kui on liigne helitaust, siis keeran heli üldse maha ja vaatan vaikuses… edu ja inspiratsiooni teie hommikutesse!
Ja veel… jaapanlased ei vatra oma videotel nagu hiinlased…
Kes on minu juures maalimas käinud, see taipab kohe, et joonis on täpne ja vaevu märgatav, paber on korralikult kinnitatud-pingutatud, joonistuskummiga on kaetud olulised detailid, mis peavad valgeks jääma… kõik on kihid on lastud korralikult 100%kuivada!!!
Ja mis on veel klassikalisele jaapanlikkusele omane… maalija istub sirge seljaga… töövahendid on otse, ei mingit lahmimist ega pindipinna keeramist… käsi ja tema pikendus – pintsel teavad, mis nad teevad… st meistriks võib ju sündida, kuid enamasti meistriks harjutatakse…
Ja veel… kui mäletate tunnist kolme põhivärvi washi… st ma rääkisin sellest, et kui kolm põhivärvi enne kokku segada ja siis maalida ei ole tulemus selline, kui kõikidel värvidel lasta eraldi pildiruumi siseneda st toon tooni haaval… ja kui on lubatud nn eelneval värvitoonil oma töö teha alles siis lisandub uus toon, sulandudes eelmisesse, siis just sel moel tekivad need nn müstilised värvikumamised.
Soovin teile kõigile kevadeks edu ja inspiratsiooni! Ja varsti varsti on minu juures tulemas mõned armsad lillemaalitöötoad. Annan ka siin lehel teada, kui kuupäevad looma hakkavad. Parimat. Olge ikka hoitud ja küsimuste korral kirjutage mulle ikke endisel aadressil: info@maalikool.ee

Tagasi üles

31 okt.

Oktoobrikuu prossisadu:)

Lood on nii, et hämarad päevad on möödunud töölaua taga, kuid sedakorda mitte maalides vaid hoopis prosse tikkides. Enamus neist sai tikitud armsate sõprade jaoks jõulukingikotti… mõned neist on ka läinud rändama niisama soovijate krae- või mütsiservale. Jagan teiegagi seda armsat galeriid, loodan, et inspireerib:)

Viirpuu marjad leegitsevad, kuldsed lehed sahisevad… vihmapiisad krõbistavad vastu aknaklaasi… ent toas on pärlisadu ja värvide pillerkaar:) Nõelapadjast turritavad nööpnõelad, näpud on varsti nats villis, aga meel on rõõmus:) Edu ja inspiratsiooni!Elagu virgad näpud.

Tagasi üles

06 okt.

Magnoink ehk trichrome black ja magnooliad.

Septembrikuus oli pikk eetrivaikus… osalt seetõttu, et lõpetasin oma suveõpingud Mainori Ettevõtluskoolis ja teisalt oli kaugeid külalisi-majalisi ning palju muudki tegemist. Oktoobris nüüd õnnestus taas pintsel haarata ja tunnen selle üle siiralt rõõmu. Olen must-valgel lainepikkusel ja katsetan tuši ning vee kombinatsioone koos terakese soolaga:) Just. Ning tähelepanekud näitavad, et mul on kodus neli erineva omadusega musta tušši, mida alguses teadmatusest sarnaseks pidasin. Kolm neist on nn Nan-King Indian Ink st Lefranc & Bourgeois poolt toodetud ning neljas Jaapani päritolu Kuretake Bokuteki.  L & B tuši kohta leiab netist järgmise kirjelduse: Pigments Strong, classic black ink which has good lightfastness and is waterproof. The ink has a thin-watering texture and most easily applied with a brush on paper, drawing paper, metal etc. Can have a satin finish when dried.  No kõlab ju kenasti ja pildil on neil täpselt ühesugune märgistus ent reaalselt katsetades täiesti erinevad omadused.

Ja ka sellise arvamuse leidsin:

“I’ve been trying out Nan-King Ink (box, centre) which, despite being described as Chinese Indian Ink is actually made in France by Lefranc & Bourgeois. It works fine with a dip pen, but of course it would clog up a fountain pen and, as you can see, it’s waterproof so you can add a wash of watercolour to the drawing once the ink is dry. The Great Art catalogue suggests that it’s suitable ‘for writing or for grounding, for scraping techniques or diluted with water to produce brush drawings in a warm grey shade’.

They say that it’s lightproof and that it doesn’t drip and, that seems to be true; I haven’t had any drips in the drawings I’ve done with it so far.”

India ink (Indian ink in British English or Chinese ink) is a simple black or colored ink once widely used for writing and printing and now more commonly used for drawing and outlining, specially when inking comic books and comic strips. ” – niisiis nimel pole meie jaoks vahet – Indian Ink ongi nn Hiina klassikaline must tušš.

Jaapani päritolu Kuretake kunstitarvete firma alustas Bokuteki vedela tindi tootmist aastal 1958. Bokuteki Black Sumi Ink on permanentne st kui sellega on maalitud ning maal on kuivanud, siis ei saa enam midagi muuta ega parandada. Kuretake Bokuteki tint on mõeldud professionaalsetele kunstnikele, tudengitele, kalligraafidele ja illustraatoritele. Kuidas ta aga sumi-e s käitub ja minu soovidele vastab, hakkan ma alles katsetama. Olen selle tušiga siiani vaid suuri hieroglüüfe kirjutanud.

karate-saal

Ja viimane – üks mu lemmikutest, sest voolab hästi ning sisaldab kolme erinevat värvipigmenti on Pebeo toode akvarelltint Trichrome Black – see annab suurepäraseid tulemusi, kuid on valgustundlik nagu ka teised akvarelltindid.

Kuid minu magnooliad seekord tulid välja sellised ning on maalitud Pebeo trikromaatilise musta ning seepia tooni tinte omavahel segades.

Tagasi üles

24 aug.

Sennelier la petite Aquarelle

Niisiis katsetasin ma veidi Sennelier’i väikest akvarellikomplekti õpilastele. Need toredad prantsuse päritolu akvarellid on meepõhised ja meeldivalt kirkad. Kokku on nende värvivalikus 98 kirgast värvitooni. Rohkem saad teada, kui uurid-loed lähemalt nende kodulehel:) Kuid vaadake ise, selle lingi all avaneb lühike video.

Sennelier Aquarelle

Värvikarp, mis mulle proovida anti sisaldab 12 tuubiakvarelli. Tänud Vunder Skizze! Ja imede-ime, kohe esimest korda värvitooni lahustades tundsin, et need värvid on mulle sümpaatsed. Värv voolab pintslilt paberile mõnusalt ja ühtlaselt ning kohe oli selge, et Solid Washi maalida saab. Kui olin värviskaalade maalimisega poole peal ei pidanud mu uudishimu vastu ning tegin kohe ka ühe katse märjalt märjale… voolab! Lasin selle katse ära kuivada ja lisasin järgmisel päeval eritoonides glazingukihid ehk nn laseerisin puhaste toonidega. Foto sellest on allpool. Sennelieri akvarellid tunduvad mulle veidi ‘kiirema jooksuga’ kui Cotmanni omad. Kuid eks mõlemal on omad plussid ja miinused. Kuid täna ma miinustest ei kirjuta. Ma lihtsalt naudin värve. Sisetunne ütleb, et ilmselgelt marsin poodi ja ostan omale toone lisaks.

12-ses komplektis on järgmised värvitoonid:

  • 574 Primary Yellow – primaarkollane – mõnus, kirgas ja selge, kergelt matt, lahustub hästi;
  • 252 Yellow Ochre – ookerkollane – samuti puhas toon, käitub maalides sarnaselt eelmise värvitooniga. Värviskaala alumises ruudus näed kui mõnus ja ühtlane Solid Wash tuleb;
  • 645 Orange Naranja – oranž – kes on mu kodulehel rohkem surfanud ja lugenud see teab, et naranja  tähendab apelsinioranži ning tuleb araabiakeelsest sõnast narang, katkend mu kodulehelt: Paljudes keeltes ei olnud vajadust sõna oranž järgi. Paljud asjad nagu tuleleegid ja juuksed on juba loomulikult oranži värvitooni. Oranžil ei olnud euroopa keeltes nime enne apelsini tulekut 900 – 1000 aastail. Inglisekeelne orange ilmub esimest korda luuleridades 1044. aastal. Värvinimetuse kasutamine kasvab koos apelsinide levikuga kuni 16. sajandini. (Mõningatel andmetel kasutati seda värvinimetusena esmakordselt 1542). Pärsiakeelne narang ja araabiakeelne naranj’tähendavad “elevantide lemmik vilja” ehk apelsini;
  • 695 Primary Red – primaarpunane – selge kirgas toon;
  • 690 Permanent Rose – külm roosakas punane;
  • 202 Burnt Umber – naturaalne looduslik pruun toon, klassika:);
  • 703 Payne’s Grey – kena jahedam hall;
  • 326 Primary Blue – primaarsinine – kirgas puhas sinine;
  • 307 Cobalt Blue – mahe õrn koobaltsinine;
  • 807 Deep Green – toon kannab küll nime sügavroheline ent on pigem emerald, enamus selliseid külmrohelisi pigmente käituvad sarnaselt st kui pigmenti on palju, siis ühtlast värvipinda on raske saada. See ei ole Sennelieri probleem… külmad rohelised ongi sellised;
  • 805 Yellow Green – kollakasroheline või ka rohekas kollane sisuliselt soe heleroheline, väga mõnusalt paberil kulgev ja kollasesisalduse tõttu käitub sarnaselt primaarkollasega st voolamiskiirus jne;
  • Karbis on veel klassilaliselt ka valge toon – 116 Titanium White – ja nagu nimigi ütleb, aitab see toon saada eriti valgeid kohti näiteks valgeid õisi loodusvalgel maalipaberil veel valgemaks maalida jne;

Minu sõbral ka kolleegil akvarellist Üllel on juba selline tõsine värvikogu:) Tuleb ka hakata oma kollektsiooni täiendama! Kui keegi otsib omale uut komplekti, siis Sennelier tasuks katsetamist.

Sennelier Ylle valik.

Ülle komplektis on ka mõned suuremad värvituubid, need on tema lemmikud ja neid kulub rohkem teistesse toonidesse segamiseks.  Olime ühel nõul selles, et Payne’s Grey on ikka üks megahea hall värvitoon! Ja sobib sinistega taevasse pilvede maalimisel.

Seda on näha siin Ülle maalil:

Ylle maastik

No on ju võrratu taevas?! Maali autor Ülle Kuldkepp.

Ülle värvivalikus on järgmised toonid: Lemon Yellow 501 (sidrunikollane nagu ikka), Cadmium Yellow Orange 537 (oranžikaskollane), Indian Yellow 517 (tugev klassikaline kollane), Olive Green 813 (soe kollakasroheline), Phthalo Green Light 805 (leheroheline), Sap Green 819 (keskmine klassikaline roheline), Phtalocyanine Turquoise 341 (rohekassinine), Phthalocyanine Blue 326 (soojem taevasinine), French Ultramarine blue 314 (külm texasinine), Forest Green 899 (metsaroheline), Alizarin Crimson 689 (veinipunane), Scarlet Laquer 612 (soe moonipunane), French Vermilion 675 (suht sama mis 612 kuid natuke tugevam), Chinese Orange 645 (soe roostepruun), Dioxazine Purple 917(sinakaslilla), Cobalt Violet Deep Hue 913 (ploomililla), Neutral Tint 931(ilus soe must), Warm Sepia 440 (seepia nagu ikka), Naples Yellow Deep 566 (beezikas kollane), Greenish Umber 203 (tume mustjasroheline), Indigo 308 (mustjassinine).

Ehk aitab kõik eelnev teil ja ka minul oma uut värvikomplekti planeerida. Edu ja inspiratsiooni!

Tagasi üles

19 aug.

Mandalad

Alljärgneva loo avaldan Mandalakunstniku Mari-Liis Laanemaa loal  saidilt www.telegramm.ee

Mis on mandalad? Kust need pärit on? Mida need tähendavad? Kas igaüks võib teha mandalat? Need küsimused kerkivad üles, kui kuuleme sõna mandala üha tihedamini. Juba mõnda aega võib raamatupoe lettidel märgata populaarsust koguvaid mandala värviraamatuid nii täiskasvanutele kui lastele. Eestiski on viimase kümnendi jooksul mandalakunstnikke järjest juurde tekkinud. See on rõõmustav trend, sest mandalate vaatamist ning nende tegemist peetakse inimpsüühhikat tasakaalustavaks ja maailmas harmooniat loovaks tegevuseks. Paarkümmend aastat tagasi kergitasid isegi raamatukogutöötajad nõutult kulmu kui neilt mandalate kohta aru päriti. Praeguseks on olukord hoopis teine, isegi väikesed lapsed teavad, et “see on selline ilus pilt, mis koosneb ringidest ja ruutudest, mille sees on ilusad mustrid,” nagu 11. aastane Karoliina mandalate kohta ütleb.

Mis on mandala?

Sõna “mandala“ tuleb sanskriti keelest tähendades “ringi“. Vana-India ja Tiibeti kultuurikontekstis tähendab see ka ”valgustumist saavutama” ja altarile kokku koguma”. Traditsiooniliselt mõeldakse mandalast kui kahe- või kolmedimensioonilisest ruutudest ja ringidest koosnevate erinevate tasandite ja sümbolitega kujutisest, millel on keskpunkt. Mandalaid kasutatakse traditsioonitarkuse edasiandmiseks, meditatsiooni abivahenditena, püha ruumi loomiseks ja jumalike kvaliteetidega samastumiseks.

Mandalat nimetatakse universumi mudeliks, kosmiliseks diagrammiks, inimese valgustumise teekonna kujutiseks ning elu terviklikkuse ja kaduvuse sümboliks. Kui mandala töötubades inimestelt küsida, mis nende meelest on mandala, siis võib saada väga tabavaid vastuseid nagu: korrastatud infokogum, maailma muster, inimese sisemaailma kujutis ja muud sellist.

Kõige suurem mandala ehk Maha-Mandala on kogu universum, kogu loodu, milles kõik olendid ja eluvormid on omavahel seotud harmoonia seaduspärade ja omavahelise sõltuvuse kaudu. Mandala kujundit võib leida kõikjalt meid ümbritsevast loodusest. Enamus õisi on mandalakujulise struktuuriga, iga puutüvi on läbilõikes kui omalaadne mandala, kus iga uus aastakäik moodustab uue ringi, ka vette visatud kivike moodustab veepinnale sümmeetrilisi kujundeid. Inimesed on ajast aega kujutanud neid mustreid kõikides põliskultuurides. Lisaks idamaadele võib sümmeetriliste mustritena loodud kosmogramme leida nii maiade kalendris, indiaanlaste ravirattas, kristlikes roosakendes kui ka eesti sõlgedes.

Mandala loomisel kujutatakse selle keskmes olemuslikku püha ruumi, kõige tähtsamat tähelepanu koondamise objekti. Inimese valgustumise teekonnal tähistab see liikumist välisest maailmast oma olemuse keskmesse, kus elab Looja – puhas teadvus, mis aitab näha kõiki oma kogemusi terviklikkuse perspektiivist.

Budistlikud mandalad

Kõige rohkem võib mandalaid leida Tiibeti ja Jaapani esoteerilises budismis, kus neid kasutatakse õpetuse kandjatena, rituaalsetel eesmärkidel ja meditatsiooni ning teadvustatud toimimise abivahenditena.Tänapäeval on hästi tuntud Tiibeti liivamandalad, mida on mitmetel kordadel meie õnneks ka Eestimaal tehtud.

Budistlikud mandalad on sümmeetrilise ülesehitusega, geomeetrilised või figuraalsed, peamisteks kujutamisobjektideks on budad, bodisattvad ja jumalikud olendid. Figuurid on mõnikord asendatud sanskriti tähtedega. Mandalad kujutavad universumi ja inimteadvuse erinevaid aspekte ja võivad olla uskumatult mitmekihilised, sisaldades salajast informatsiooni ja sügavaid tõdesid, mida suudavad paremini mõista selle õpetuse pühendunud praktiseerijad. Mandalate eesmärgiks on muuta inimese tavaline teadvuseseisund valgustunu omaks. Visualiseerides spetsiaalsete tehnikate abil oma teadvuses mandalal kujutatud valgustunud olendeid arvatakse võimalik olevat nendega samastuda ja omandada erinevaid võimeid, näiteks, kõikehõlmavat kaastunnet, ülimat tarkust ja muid kõrgemaid kvaliteete.

Esoteeriline budism väljendadab läbi mandalate visuaalselt inimese valgustumise teekonda, mille aluseks on traditsiooniline tekst, milles sisaldub õpetus ja juhend selle läbimiseks. Valgustumiseks peetakse iseenda ja kogu olemasoleva tõelise olemuse mõistmist. Mandala kompositsiooni eripära sõltub tekstist, millel mandala baseerub, kus igal detailil ja värvil on kindel tähendus ja kujutamisviis. Budistlikke mandalaid ei looda kunagi kunstilistel eesmärkidel. Need on  vaimse praktika lahutamatud osad, ilma milleta on teatud õpetuste edastamine praktiselt võimatu.

Pühade tekstide kohaselt kiirgavad mandalad ümbruskonda positiivseid energiaid ning toovad õnnistusi nii nende tegijatele, kui neile, kes neid vaatavad. Vaid üks pilk mandalale, milles sisaldub õpetus ja selle nähtamatud tasandid, võib luua inimteadvuses nihke, mis võimaldab elu terviklikkust ühe hetkega haarata.

Valgustumise teekond on budistlikes tekstides kirjeldatav kaheksa põhiväärtusena:

  • Õige mõistmine – tea tõde!
  • Õige kõne – kõnele heast ja ära tee oma sõnadega liiga!
  • Õige eluviis – austa elu!
  • Õige keskendumine – harjuta mediteerimist!
  • Õige tähelepanelikkus – kontrolli oma mõtteid!
  • Õige pingutus – seisa vastu kurjale!
  • Õige tegutsemine – tee teiste heaks!
  • Õige kavatsus – hoia oma meel puhtana!

Liivamandala maagia

Liivamandala luuakse rituaalsel viisil värvilisest liivast, korrates selle protsessi käigus pühasid palveid ja mantraid. Kui mandala on valmis pühitakse see kokku, sümboliseerides kogu mateeria ja inimloomingu kaduvust, ning puistatakse voolavasse vette, et palved üle kogu maa kõikide olenditeni kanduksid. See rituaal on osa  budistlikust praktikast ja seda võivad läbi viia vaid aastate jooksul vastava väljaõppe saanud mungad.

Esimene avalik Tiibeti liivamandala tehti Dalai Laama palvel väljaspool kloostrit alles aastal 1988 New Yorgis Loodusajaloo muuseumis. Enne seda hoiti rituaali salajasena ja liivamandalaid tehti vaid kloostrites. Nüüdseks on rituaalseid liivamandalaid tehtud paljudel maadel ja erinevatel puhkudel. Mandalaid luuakse selleks, et õnnistada kohta, kuhu see tehakse ning tuua rahu ja kaastunnet inimeste südametesse. Usutakse, et mandala positiivne mõju ja õnnistus laieneb kogu maailmale, kogu olemasolevale. Liivamandala valmistamine on keeruline mitmeid päevi kestev toiming. Selle loomisel on kindel kord, kus pole midagi juhuslikku. Igal värvil ja kujundil on tähendus. Mandalad luuakse tekstide alusel, mis põhinevad Buddha õpetusel ja on need on püsinud muutumatuna sajandeid.

Liivamandalatest on tuntuimad Kaastunde Buda mandala, Ravibuda mandala, pikaealisuse mandala ja Kalachakra ehk Ajaratta mandala. Kuigi mandala on kujutatud tasapinnalisena, on see tegelikult kolmedimensiooniline. Kalachakra mandalat kirjeldatakse kui hiiglaslikku 5-korruselist paleed, mille iga korrus on erinev mandala, näiteks keha mandala, kõne mandala jne. Igal tasandil asub sadu jumalusi, kes sümboliseerivad teadvuse erinevaid aspekte. Kalachakra õpetuse praktiseerija eesmärgiks on olla võimeline visualiseerima oma teadvuses kogu mandalapaleed koos kõikide jumaluste ja detailidega. Selline praktika nõuab ülimat pühendumist ja keskendumisvõimet ja on kättesaadav vaid täielikult andunud õpilasele.

Mandalate ülesehitus võib olla erinev, kuid eesmärk on ikka sama – aidata kõiki elusolendeid edasi valgustumise teel, luua harmooniat, rahu ja korrastatust meie sisemises ja välises maailmas.

Jaapani Shingon mandalad

Huvitavad ja meil vähem tuntud on kuulsad Jaapani Shingon koolkonna mandalad: Teemantmaailma mandala ja Emaüsa mandala. Need on mandalatepaar, mida esitatakse alati koos ja mis kujutavad kogu selle koolkonna õpetust sümboolsel kujul siidile maalituna. Mandalad on üsna suured. Nende pikem külg on 2,8 meetrit ja neil on kokku on kujutatud 1875 figuuri ja palju budistlikke sümboleid nagu lootosõis, kaheharuline teemantvälk ehk vajra, budad, bodisattvad ja muu sümboolika. Ka võib sealt leida hirmuäratavaid tegelasi, kelle eesmärgiks on peletada madalaid ihasid, pettekujutelmi ja nõmedust. Emaüsa mandala kujutab lõpmatut kaastunnet ja teemantmaailma mandala kõikehõlmavat tarkust. Pole ühte ilma teiseta. Mõlemad on äärmiselt vajalikud inimese käänulisel teel valgustumise suunas.

Mandala psühholoogia

Läänelikule mandalakäsitlusele andis tõuke Carl Gustav Jung, kes oma psühhoanalüütilises töös alateadvusega märkas, et erinevate meeleseisundite kirjeldamisel kunstilises vormis kerkis tihti spontaanselt esile ring, mille sisse ilmusid sümboolsed kujutised sisemaailmas toimuvast. Tema käsitluse kohaselt on nende niinimetatud mandalate ülesandeks aidata inimesel teadvustada ja taskaalu luua oma psüühhika erinevate osade vahel. Sellest tulenevalt on mandalate joonistamisest saanud ka üks teraapiavorme, mille käigus inimene loob sisemist korda ja annab vormi oma loovale potentsiaalile.

Loomulikult võib harmoonilisi mustreid joonistada ka kunstilisel eesmärgil. Mandalat võib luua igaüks just nii, nagu talle õige tundub. Seda võib teha üksi ja teistega koos. Nii nagu seda praktiseerivad traditsioonide järgijad võib igaüks oma mandalat teha mõtestatult ja anda sellele tähendusi. Iga mandala loomine on kordumatu ent alati võib selle protsessi juures täheldada üht – enamasti toob see kaasa puhta kohalolu, rahu ja rõõmu seisundi, mis on meie tõeline olemus. Tänapäeva kaootilises maailmas on mandalatel olulisem koht, kui kunagi varem. Need aitavad luua kaoses korda ja tajuda elu sügavamat tähendust.

autorid Mari-Liis Laanemaa ja Melinda Maarjalill

Tagasi üles