02 jaan.

Sinepiseemne aed

The Mustard Seed Garden Painting Manual ehk Sinepiseemne Aed Maalimise Käsiraamat

SISSEJUHATUS

Jieziyuan Huazhuan (Hiina keeles originaalis: 芥子園畫傳 “Sinepiseemne Aed Maalimise Käsiraamat”), mõnikord teatud ka nime all Jieziyuan Huapu (芥子園畫譜), on Hiina maalikunsti käsiraamat, mis on koostatud varase Qing dünastia valitsemise aegu. Mitmed kuulsad Hiina kunstnikud, nagu näiteks Qi Baishi, on alustanud oma loometeed maalijana tehes esimesed sammud just selle käsiraamatu järgi.

Raamatu koostamine tehti ülesandeks Shen Xinyou (沈心友)poolt, kes oli kuulsa näitekirjaniku Li Yu väimees. Li Yu’le kuuluv maamaja asus Lanxi’s, Zhejiang’i provintsis, mida tollal teati Jieziyuan’i nime all, mis omakorda tähendab tõlkes Sinepiseemne Aeda.

Shen’i valduses olid kuulsa Li Liufang (李流芳), hilise Ming dünastia aegse maalija, käsikirjad ning nii antigi neljale mehele: Wáng Gài (王概), Wáng Shī (王蓍), Wáng Niè (王臬) ja Zhū Shēng (诸升)’le ülesanne need materjalid läbi töötada, toimetada ning laiendada nii, et need moodustaksid maastikumaali käsiraamatu.

Töö tulemuseks oli esimene Sinepiseemne Aed ehk  Jieziyuan Huazhuan, mis trükiti 1679 aastal viies värvitoonis ning mis koosnes viiest peatükist ehk  juan’ist (卷) ehk nn vihikust. Li Yu, kui peatoimetaja ja raamatu väljaandja, kirjutas esimesele väljaandele ka omapoolse sissejuhatuse. Esimene vihik käsitles maastikumaali põhiprintsiipe, teine puude maalimist, kolmas kivide ning mäestiku kujutamist, neljas inimesi ning maju ja viies vihik koosnes peamiselt kuulsate Hiina maastikumaalijate valitud töödest.

See esimene väljaanne levis ka Jaapanisse Edo perioodil, mil puuplokkidelt trükitud koopiad olid kättesaadavad kõigis suuremates linnades. Sinepiseemne Aiast sai ka mitme Jaapani maalija tööjuhend ja maaliharjutamise käsiraamat ning selle käsiraamatu järgi õppisid ning harjutasid ka Jaapani Edo perioodi maalikunstnikud.

Kaks järgmist osa, mis käsiraamatust ilmusid, käsitlesid vastavalt taimi ning loomi ning selle andsid välja vennad Wang ’id ja need nägid ilmavalgust juba paar aastat peale esimese osa ilmumist aastal 1701. Shen lubas välja anda ka neljanda osa, kuid see ei teostunud. Neljas käsiraamat, mis tegeles portreekunsi õpetamisega anti välja kasumiahne toimetaja poolt ja kiirustades ning hilisema perioodi maalijat Chao Xun’i (巢勛) (1852-1917), suurt meistrit see võltsing omakorda ei rahuldanud ning kunstnik koostas peagi endapoolse variandi, mis oli viimistletud ja korrektne nagu ka kolm esimest osa. Enamik järgnevaid kordustrükke baseeruvad kolmel esimesel Chao poolt koostatud köitel.

Esimene inglisekeelne väljaanne ja tõlge antud teosest, Maalimise Tao – uurimus traditsioonilisest Hiina maalikunstist ilmus pealkirja all Chieh Tzu Yuan Hua Chuan ehk tõlkes Sinepiseemne Aia Käsiraamat (1679-1701 aastatel ilmunud variandi põhiselt), tõlkijaks Mai-mai Sze ning anti esmakordselt välja New Yorgis 1956 aastal. Sellest omakorda ilmus kordustrükk Hiinas 1972.

Tõlgitud http://en.wikipedia.org/wiki/Jieziyuan_Huazhuan

Tõlkis Anneli Laasi

Tagasi üles

Lisan lugemiseks ka lühikese kokkuvõtte minu poolt vabas vormis tõlgitud Steffani Benneti uurimustööst esimese kuulsa käsiraamatu väljaandmise kohta. Töö ise on põhjalik ning sisaldab vastavaid viiteid käsikirjadele ja allikatele, mille soovikorral võite iseseisvalt täiendava uurimuse alla võtta.

The Mustard Seed Garden Manual of Painting ‘A Reevaluation of the First Edition’ Steffani Bennett Art History 515, Professor Bogel Fall, 2010

Kogu elu olen ma armastanud maastikumaali, alati on olnud meeldiv uurida erinevate kunstnike teoseid, sest ise ma ju maalida ei oskagi,“ kirjutas Li Yu, Qing dünastia aegne näitekirjanik ning lavastaja, kes kirjutas ka sissejuhatuse Sinepiseemne Aia Käsiraamatu I osale, mis nägi ilmavalgust 1679. Esmatrükk koosnes 20 eksamplarist ning leidis tunnustust mitmete Hiina tollaste õpetlaste hulgas, kui tõsine maalmise käsiraamat. Võib jääda mulje, et seda loeti palju ning käsiraamatud ringlesid Qing keisrite õukonnas. Lähemal uurimisel aga selgub, et esimesed käsiraamatud polnudki nii laialt tuntud. Kes olid siis need, kes neid tollal üldse lugesid?

Esimene Sinepiseemne Aed ilmus talvel Keiser Kanxi valitsemise kaheksateistkümnendal aastal. Kuid lugu ise algas palju varem kui 1679 aasta talvel, mil Li Yu, kuulus näitekirjanik ja esseist, sai oma valdusesse Shen Shinyu käsiraamatud ning rajas koos väimehega kirjastuse raamatute väljaandmiseks. Nii kirjastus kui ka käsiraamat mõlemad kandsid sama nime – Sinepiseemne Aed, nimi oli inspireeritud Li Yu aiast ning majast, mis asetsesid mäenõlval Nanjing’i lõunapoolsete väravate lähedal. Shen Shinyu oli käsikirja omandanud kohalikult maastikumaalijalt Wang Gai’lt kolm aastat varem, käsikiri põhines poeedi ning maalija Li Liufangi (1575-1629) märkmetel ning mustanditel. Wang Gai omakorda oli Ming-Qing aegse maalija Gongxian’i (1619-1689) ainus õpilane. Kuigi Wang Gai’d ei arvatud kaheksa muistse Nanjingi meistri hulka, oli ta ometi tollaste maaliringkondadega tihedalt seotud.

Niisiis sai Wang Gai’st esimese osa autor ning peatoimetaja. Esimene väljaanne, I Käsiraamat, koosnes viiest vihikust, mis käsitlesid maastikumaali viit erinevat valdkonda. Esmaväljaande raamatulehe originaalsuuruseks oli 17 cm korda 27 cm. Wang pühendas esimese väljaande Hiina maalikunsti põhiprintsiipidele ning kolm esimest vihikut: the Book of Trees (Puude Raamat), the Book of Rocks(Kivide raamat) and the Book of Renwu / Jenwu (People and things – Renwu raamat ehk inimesed ja asjad) olulise kujutamisele. Viimane vihik oli kogumik tollaste meistrite töödest.

1701 aastal aitasid Wang Gai ’d tema mõlemad vennad – Wang Nie ja Wang Shi ning koostöös valmisid veel kaks uut kõidet – Sinepiseemne Aia II ja III osa. II osa vihikud koosnesid nn ’neljast dzentelmenist’ ehk the Book of the Orchid (Orhidee Raamat), the Book of the Plum (Ploomiõie Raamat), the Book of the Bamboo (Bambuse Raamat) ja the Book of the Chrysanthemum (Krüsanteemi Raamat). Käsiraamatu III kõide oli täiesti omaette teos mis käsitles erinevate rohttaimede, putukate ning loomade-lindude kujutamist – the Book of Grasses, Insects and Flowering Plants ja the Book of Feathers-and-Fur, viis esimest vihikut 1679 ning kuus täiendavat vihikut 1701 moodustavadki esimese täieliku kogumiku Sinepiseemne Aia Käsiraamatust.

Li Yu, kui esimese origonaalväljaande toimetaja ja kirjastaja, sai õige pisut tunnustust ning tänu, ta suri enne teise ning kolmanda osa väljaandmist 1701. Esimese osa ilmumine 1679 oli Li yu suursündmus, ta sai siiski oma sissejuhatavast tööst rõõmu ja uhkust tunda, ta oleks veelgi enam rõõmustanud, kui oleks teadnud, kuidas raamatu populaarsus kasvab ning kui mitmeid kordi seda veel juurde trükitakse. 1782 trükiti kogu Sinepiseemne Aia Maalimise Käsiraamat täiesti uute puuplokkide abil juba palju arvukamas koguses, ning kolmas väljaanne ilmus juba mõne aasta pärast uuesti 1800 aastal. Üha uusi ja uusi väljaandeid trükiti veelgi kui leiutati litograafia ning enam ei olnud vaja puuplokkidelt trükkida, tiraaz suurenes veelgi 1887-88 aastal litograafia abil trükitud väljaannetega, 20. sajandi alguseks oli ilmunud märkimisväärne hulk käsiraamatuid, mille kvaliteet oli võrreldav esimese kolme originaaliga.

Esimese Sinepiseemne Aia Maalimise Käsiraamatu säilinud trükiste visuaalse analüüsi põhjal hämmastab sellise nn tarbeeseme luksuslik looduslähedus ja rikkalikkus. Need säilitatud esmaväljaanded koosnevad mõnest sajast leheküljest ning asuvad erinevais kogudes Ameerikas. Briti Muuseumis on vaid paarkümmend tõmmist, täpsemalt 22 trükist esimesest originaalväljaandest. Ning antud uurimustöö kirjutaja on nendega Briti Muuseumi kogudes tutvunud ning neid oma silmaga näinud.

Üks kaunimaid lehekülgi, mis on säilitatud selles kollektsioonis kannab nimetust Iirised ja Kivid ning pärineb 1701 aastal välja antud III köitest. Kollased metsikult kasvavad iirised on asetatud kauniks kompositsiooniks toetumas veest väljaulatuvatele kividele. Pintslitõmbed millega on maalitud õielehed on delikaatsed ja pehmed. Õisi toetavad elegantselt tõmmatud pikad lehed. Ka kivid on maalitud klassikaliste võtetega, alustades kontuurist ning lisades kivitekstuuri vastavate dünaamiliste pintslitõmmetega.

Trükitõmmise värvilahendus on sama peen kui puulõige, mille abil see on trükitud. Isegi 300 aasta möödudes mõjuvad värvipigmendid värskelt ning tõmmisel olevate taimede ehe ilu ei ole kuhugi kadunud. Nüansirikkad kollased, rohelised ja sinised on oma tonaalsuses peenetundelised ja kõnekad. Selle tõmmise värvilahenduse meister valdas kahtlemata oma tehnilisi töövõtteid erinevate värviastmete segamisel. Smarnast tehnikat kasutati esmakordselt 1633 aastal välja antud Ten Bamboo Studio Collection of Calligraphy and Painting (Kümme bambusemaali kalligraafiat). Selle tehnika kohaselt hõõruti värvi trükiplokile käsitsi ning pühiti õrnalt käe küljega maha liigne värvikiht. Briti Muuesumis nähtud Iirise ja Kivide reproduktsioonil oli võib seda tehnilist meisterlikkust imetleda, vaadates õielehtede kollaste tonaanide nüansirikkust.

Sarnast meisterlikust märkame ka kõigil teistel säilinud trükitõmmistel. See kõik lubab oletada, et Sinepiseemne Aia Käsikirja trükkimine võis omal ajal olla märkimisväärselt kulukas ning kallis. Esimese imelise väljaande trükkimisel kasutati vaid viit värvipigmenti ning saavutatud toonide nüansirikkus on seda hämmastavam, mida hämmastavam on trükiplokkidele värvikandjate meisterlikkuse kõrge tase. Wang Gai kirjutas, ’Härra Shen’il on sügav huvi kalligraafia ning maalimise vastu ning ta ei ole teinud mitte mingisugust allahindlust, ta on palganud parimad oma ala meistrid, kes töötavad esimeste trükiplokkide ning esimeste tõmmiste ettevalmistamisel.’

Informatsioon, mis puudutab esimese väljaande trükkimist on üpris napp. Pole teada, mitu tõmmist igalt plokilt trükkida sai? Mitu väljaannet müüdi? Palju need maksid? Neile küsimustele vastuse leidmist võimaldavatele materjalidele puudub siinkirjutajal ligipääs ja ka vajalikud oskused. Kümne Bambuse Kalligraafia oli tollal võrreldavalt lihtsam ja odavam väljaanne kui Sinepiseemne Aed, Maalimise Käsikiri , mis oli ilmselgelt mõeldud vaid eliidile kasutamiseks ja nautimiseks.

Kümne Bambuse Kalligraafia ilmus esmakordselt Nanjingis 1643 aastal. Hilisem sama teose väljaanne kannab aastaarvu 1715, kirjastaja Hu Zhengyan kirjutab, ’Me oleme kulutanud suured summad raha ega ole mitte milleski kokku hoidnud.

See ääremärkus viitab põhjalikule investeeringule, nii inimtööjõu kui rahaliste vahendite osas ning kinnitab kirjastaja Hu pühendumist oma tööle. Kümne Bambuse Kalligraafia koosnes 180 illustratsioonist ning trükkimisel kasutati kolme värvipigmenti. Sellele võrdluseks koosnes Sinepiseemne Aed Maalimise Käsiraamat 202 värvilisest illustratsioonist, millest 126 ulatusid üle kahe lehekülje ning olid toonitud viit värvipigmenti kasutades. Sellest tulenevalt võib oletada, et Sinepiseemne Aia trükkimine võis olla märkimisväärselt kulukam ja aega ning osavaid meistrikäsi nõudev töö. Ka aeg oli ligi 40 aastat edasi liikunud ja tehnilised oskused täienenud.

Umbes sel ajal, kui ilmus Kümme Bambuse Kalligraafiat, hakkas Hiina linnades nagu ka Nanjingis levima mitmeid püütrükis valmistatud raamatuid. Nanjingis, nagu ka mujal, tuli juurde mitmeid uusi kirjastusi. Qingi dünastia valitsemisajal loeti kokku seitse kirjastust, aga Mingi dünastia ajal asjad laabusid veelgi enam ja kirjastusi oli juba kolmkümmend kaheksa. Kuna alguses oli kirjastusi vähem ning Qingi dünastia ajal trükiti peamisel kunstilisi albumeid, siis võib oletda, et raamatute hinnad olid ka kõrgemad, need olid luxusväljaanded, mille soetamine oli jõukohane vaid keisririigi koorekihile. Mingi dünastia ajal raamatuturg lainenes ning raamatud muutusid oletavavalt ka odavamateks ning ka nende kasutajaskond laienes.

Sinepiseemne Aia trükkimisel olid hinnatõstjateks puuplokkide graveerimine ning nendelt trükkimise tehniline keerukus. Kõrgete tehniliste oskustega ning hinnatud trükkalid-meistrid nagu näiteks Huang, Wang, Qiu ja Liu, kes olid pärit meistrite perekondadest, viisid puulõiketrüki kõrge kvaliteediliseks kunstiliigiks. Meesliinis edasi kanduvad oskused nõudsid ka vastavalt kõrgemat töötasu, kui peresisest väljaõpet omamata abitöölised. Teisalt kindlasti palgati appi naisi ja teenijaid tegema vajalikke lisa-ja ettevalmistustöid, mille eest maksti tunduvalt väikemat palka. Sinepiseemne Aia trükiste kvaliteet tõestab, et need tõmmised tulid ainult suurte kallite meistrite käe alt. Need on esteetilised ja peenelt viimistletud.

Uurimus jätkub veel pikalt ning kirjaldab, kuidas neid esimesi väljaandeid turundati, kritiseeriti, avastati ning lõpuks jõuavad üha uued ja uued trükid ka lihtrahva kätte, kirjaoskus ja maalimine muutub klassikaliseks traditsiooniks, millega ka tänapäeva Hiinas iga koolilaps vähemal või rohkemal määral kokku on puutunud. Tõlkimisaega napib, kuid ka sellest vähesest infost, mida teiega jagan, on kindlasti abi mõistmaks Hiina maalikunsti alustalasid. Soovi korral jagan inglise keelset materjali.

Edu ja inspiratsiooni!

Anneli Laasi

Tagasi üles

14 aug.

Suvelõputegemised…

Loodusõpetuse tööraamat trükis, Leedu waldorfkoolide suvelaagris loomad maalitud, uued plaanid ja visioonid loodud ning augustikuus olen olnud armsa hiina kalligraafia lainepikkusel, harjutanud ja maalinud ja kollaaže loonud. Homme Tartusse eesti õpetajate ette – joonistame ja maalime loomi. Tagasi tulles asun kolmanda tööraamatu käsikirja kallale, testin värve jne jne Rõõmsad ja põnevad tööd on ootamas.  Aitäh!

Väike galerii:

Tagasi üles

02 nov.

Tegemistest ja maalimisest

Tere armsad maalikooli sõbrad. Annan veidike aru. Oktoobrikuu kulges töiselt ja tegusalt õpetades Armeenia Waldorfkooli õpetajaid ning seminariste. Maalisime nendega ikka klassikalist wet-in-wet akvarelli ja keskendusime loodusele nii taime kui ka loomariigi maailmas rännates. Ka kohalik püha mägi Ararat jõudis meie ülesannetesse.

Panen teilegi meeleoluks üles ühe väikese galerii.

Tagasi üles

Samaaegselt olen igapäevaselt harjutanud Hiina kalligraafiat – lihtsalt väga meeldib ja naudin. See on vaimne praktika, millel on ka praktiline väärtus parandamaks mälu ja visuaalset kujundinägemist jne.

Kalligraafia galerii:

Ning töiselt alustasin Klassiõpetajate käsiraamatute sarja teise osaga – mis tuleb veel guaššmaali teemaline ent sinivalge talve meeleoludest kantud. Ka guaššmaali trükitehnikad leiavad veidi täpsemat kirjeldamist. Maalin ja katsetan… loodan novembri jooksul valmis saada ning ehk detsembri alguses juba trükki… ikka hea  koostööpartneri DiPri tükikeskkonna toel ja abil. Rõõmsate maalimisteni ja toredate kohtumisteni!

Edu ja inspiratsiooni!

Tagasi üles

13 apr.

Aprill maalikoolis – Südame Sutra

Tere armsad lugejad-avastajad-maalijad. Kirjutan põgusalt kuhu on kulunud minu aprillikuu. Nimelt alustasin Jaapani kalligraafia väljakutsega st osalen 30 päevases SHODO kirjutamises, mil igal aprillikuu päeval tuleb kirjutada 1 või enam Kanji hieroglüüfi sellisest zen teosest nagu seda on Südame Sutra ehk Heart Sutra.

The Heart Sūtra (Sanskrit Prajñāpāramitāhṛdaya or 心經 Xīnjīng) is a popular sutra in Mahāyāna Buddhism. Its Sanskrit title, Prajñāpāramitāhṛdaya, can be translated as “The Heart of the Perfection of Wisdom”. The Heart Sūtra is often cited as the best-known and most popular Mahāyāna Buddhist scripture – nii öelda sisemiseks zen olemiseks… tänud Esteban Martinezele inspiratsiooni ja idee eest.

  • Esimene päev – HARAMITTA – perfection, completeness – täiuslikkus. Alguses on kiri konarlik, aga küll ta lahti läheb.
  • Teine päev – SHINGYO – Heart Sutra .. homme siis saab kolm nii nagu väljakutse ette näeb. Alustasin päev hiljem. Minu kirjutamine algas 1. aprillil. Ja see ei olnud nali. Ja antud lehekülg on veel kehv aga uus tuli juba parem. Otsin alles õiget pintslit, mis jookseks.
  • Kolmas päev – MU – nothingness, emptiness – sõna, mis kordub Heart Sutras 20 korda ja tähistab zen tühjust, mitte miskit, ava jne…
  • Neljas päev – DÕ MU SÕ – transend illusions, thoughts – kirjutatud nn vabamas Kanjis, see vajab harjutamist. MU tähendabki unenägu, illusiooni.
  • Viies päev – Avalokiteshvara – ‘Avalokiteshvara was dwelling in deep perfection of wisdom seeing clearly’ – KAN JI ZAI – Avalokiteshvara Bodhisattva
  • Kuues päev – Bodhisattva – BO SAT SU
  • Seitsmes päev – The Five Skandhas, The Five Aggregates (form, sensation, perception, mental formation, consciousness) – GO UN – Südamesutra tekstis kõlab lause: Bodhisattva Avalokiteshvara sees clearly the five skandhas, Oleme kaheksandaks päevaks jõudnud esimese lause formeerimiseni. Viis Skandhat saab täna kirjutatud (ajavahe mõjutab, sestap päevase hilinemisega) ning see koosneb kahest Kanjist, millest esimene GO ainult viiest pintslilöögist, seevastu teine sõna UN juba 21-st pintslilöögist. Tõsine väljakutse. Millest koosneb “5 Skandhat”?
    Üldises tähenduses on see keha ja meel – meie füüsiline olemus. See, mida me arvame end olevat. Tehniliselt jagatakse 5 skandhat järgmiselt:
    1 füüsiline faktor – keha, rūpa – kuju, ka vorm e välimus , materiaalne keha;
    4 vaimset faktorit – tunded (vedanā – tunne, tunnetus e tundmine), tajumused (sam´jñā – mõiste e mõtestamine, mõistete moodustamise võime ehk nn kokkuteadmine, tervikutaju), vaimsed otsused/valikud(sam´skārās – meeleolud e kujutlused, motivatsioonid ja tungid, ka muljed, isiksuse aktiivsuse avaldussed ja meeleolud) ja teadlik mõtlemine (vijñāna – teadvus, mentaalsed kalduvused. abstraktsed ideed)
    Skandhad loovad inimese jaoks tegelikkuse meelte vahendusel ja nende kaudu saab teoks meelelise maailma vastuvõtt.
    Need viis isiksuse moodustajat on ka kannatuse põhjustajad.
    Tunded ja mõtted lubavad meelel voolata nad tõusevad ja vajuvad koos meelega. Kuna nad tulevad ja lähevad, tõusevad ja vajuvad, pole nad jäävad, vaid pigem külalised. Päris meel võtab neid vastu ja võõrustab, see on teadvelolu külaliste saabumises ja lahkumisest. Niisiis pidades 5 Skandhat iseendaks, peame me iseendaks ka oma mõtteid ja tundeid, kuid need ei ole meie tegelik mina ega meie tegelik olemus. Ja nüüd ma harjutan viie skandha kirjutamist… kokku 26 pintslitõmmet:) Wish me luck!
  • Kaheksas päev –
  • Üheksas päev  – SHA RI SHI – Sharipiutra
  • Kümnes päev – HÕ – Dharma
  • Üheteistkümnes päev – KU – suffering
  • Kaheteistkümnes päev –  YAKU – unhappiness, distress
  • Kolmeteistkümnes päev – ISSAI – all, everything
  • ja väljakutse jätkub st postitan taas paari päeva pärast.

Panen siia alla väikese galerii 13 päeva harjutamistest ning selle alla omakorda lisan Südame Sutra viimase versiooni inglise keelse tõlke. Mul on eesmärgiks see jaapani keeles läbi kirjutada, enesedistsipliini harjutamiseks ja vaimse tasakaalu tugevdamiseks. Ja ma naudin seda harjutamist südamest. Aitäh teile kõigile kannatlikkuse eest ja edu ning inspiratsiooni teie maalimistesse! Kalligraafia harjutamisega paralleelselt kirjutan ka õpetajatele mõeldud käsiraamatuid ning loon arvutis trükifaile, maalin näidiseid läbi jne… ühesõnaga teen tööd.


Tagasi üles

Avalokiteshvara
while practicing deeply with
the Insight that Brings Us to the Other Shore,
suddenly discovered that
all of the five Skandhas are equally empty,
and with this realisation
he overcame all Ill-being.

“Listen Sariputra,
this Body itself is Emptiness
and Emptiness itself is this Body.
This Body is not other than Emptiness
and Emptiness is not other than this Body.
The same is true of Feelings,
Perceptions, Mental Formations,
and Consciousness.

“Listen Sariputra,
all phenomena bear the mark of Emptiness;
their true nature is the nature of
no Birth no Death,
no Being no Non-being,
no Defilement no Purity,
no Increasing no Decreasing.

“That is why in Emptiness,
Body, Feelings, Perceptions,
Mental Formations and Consciousness
are not separate self entities.

The Eighteen Realms of Phenomena
which are the six Sense Organs,
the six Sense Objects,
and the six Consciousnesses
are also not separate self entities.

The Twelve Links of Interdependent Arising
and their Extinction
are also not separate self entities.
Ill-being, the Causes of Ill-being,
the End of Ill-being, the Path,
insight and attainment,
are also not separate self entities.

Whoever can see this
no longer needs anything to attain.

Bodhisattvas who practice
the Insight that Brings Us to the Other Shore
see no more obstacles in their mind,
and because there
are no more obstacles in their mind,
they can overcome all fear,
destroy all wrong perceptions
and realize Perfect Nirvana.

“All Buddhas in the past, present and future
by practicing
the Insight that Brings Us to the Other Shore
are all capable of attaining
Authentic and Perfect Enlightenment.

“Therefore Sariputra,
it should be known that
the Insight that Brings Us to the Other Shore
is a Great Mantra,
the most illuminating mantra,
the highest mantra,
a mantra beyond compare,
the True Wisdom that has the power
to put an end to all kinds of suffering.
Therefore let us proclaim
a mantra to praise
the Insight that Brings Us to the Other Shore.

Gate, Gate, Paragate, Parasamgate, Bodhi Svaha!
Gate, Gate, Paragate, Parasamgate, Bodhi Svaha!
Gate, Gate, Paragate, Parasamgate, Bodhi Svaha!”

 

Tagasi üles

01 apr.

Kevad astub vaiksel sammul…

Kevadised tervitused teile mu armsad sõbrad maalitoa laua äärest. Ma ei saa üle ega ümber jaapanlikust tööeetikast, mis mind ikka ja jälle lummab. Täna hommikuses ärkamises sattusin lähemalt uurima Jaapani akvarellisti Yuko Nagayama 永山裕子, kes on sündinud vaid aastakese minust hiljem 1963, sümbolistlikku akvarellmaali. Tema looming on tõeline inspiratsiooniallikas ja need kaunid õhukesed kumavad värvikihid, mis peegeldavad austust, armastust ja lootust lihtsalt lummavad mind.

Mis mulle väga meeldib… on jaapanlaste tööeetika, vaadake kui korrastatud on töövahendid enne alustamist… ja pintslihoidja! Ja palett! Kindlasti eelneb maalimisele ka keskendumine… see on vaimne esteetika. Ja seda on võimalik imetleda järgmisel videol, mille kohe kohe siia alla lisan koos kommentaaridega:

Kusjuures video on kiirendatud… st tegelikult on protsess suure süvenemisega… helitaust on ümbritsevast keskkonnast ent kohati veevulinat meenutav… ka liiklust on kuulda… ent mulle meeldivad sellised maalivideod, mida mingi vinge heliloominguga ei võimendata… enamasti, kui on liigne helitaust, siis keeran heli üldse maha ja vaatan vaikuses… edu ja inspiratsiooni teie hommikutesse!
Ja veel… jaapanlased ei vatra oma videotel nagu hiinlased…
Kes on minu juures maalimas käinud, see taipab kohe, et joonis on täpne ja vaevu märgatav, paber on korralikult kinnitatud-pingutatud, joonistuskummiga on kaetud olulised detailid, mis peavad valgeks jääma… kõik on kihid on lastud korralikult 100%kuivada!!!
Ja mis on veel klassikalisele jaapanlikkusele omane… maalija istub sirge seljaga… töövahendid on otse, ei mingit lahmimist ega pindipinna keeramist… käsi ja tema pikendus – pintsel teavad, mis nad teevad… st meistriks võib ju sündida, kuid enamasti meistriks harjutatakse…
Ja veel… kui mäletate tunnist kolme põhivärvi washi… st ma rääkisin sellest, et kui kolm põhivärvi enne kokku segada ja siis maalida ei ole tulemus selline, kui kõikidel värvidel lasta eraldi pildiruumi siseneda st toon tooni haaval… ja kui on lubatud nn eelneval värvitoonil oma töö teha alles siis lisandub uus toon, sulandudes eelmisesse, siis just sel moel tekivad need nn müstilised värvikumamised.
Soovin teile kõigile kevadeks edu ja inspiratsiooni! Ja varsti varsti on minu juures tulemas mõned armsad lillemaalitöötoad. Annan ka siin lehel teada, kui kuupäevad looma hakkavad. Parimat. Olge ikka hoitud ja küsimuste korral kirjutage mulle ikke endisel aadressil: info@maalikool.ee

Tagasi üles