Värvimaailma teke

Lisaks kolmele põhivärvile toimub värvimaailmas liikumine valgusest pimedusse – valgest mustani. Mida rohkem on värvides valget (valgust), seda heledamad nad on ning mida enam on värvides musta (pimedust), seda tumedamaks värvid muutuvad.

Valge – valgus

Kollane – heledus

Punane – keskmine tumeduse skaalal

Sinine – tumedus

Must – pimedus

Niisiis räägime me värvimaailma tekkimisel kolmest põhivärvist ja valgusest ja pimedusest – värvimaailma viis elementi – valge, kollane, punane, sinine, must.

Need viis elementi võimaldavad ideaalis kujutada absuluutselt kõike ning üldjuhul on see võimalik. Kuid selles kõiges on omad nüansid ja nimelt eeldab tõeline ideaal põhivärvidelt teatud kindlat kvaliteeti ning konsistentsi, mis võimaldab seda tööd teha ning tulemusi saavutada. Puhast punast värvi ainena, ilma sinise ja kollase sisalduseta on raske luua ning sellepärast kasutavadki kunstnikud mitmeid erinevaid punaseid toone.

Puhtaid värve on võimalik näha spektris, kus nad on üksteise kõrval. Samuti ka vikerkaares – kus on need samad puhtad spektrivärvid, mis käivad kaasas ka päikese loojangul ja -tõusul. Selge taevasinine, mille taustal punane kuni kinoverpunaseni, oranž, kollane , õrnroheline ning õrnrohelisest allapoole – heleroheline, roheline, sinine, lilla. Vahepeal loomulikud üleminekud ühest toonist teise. Ülevalpool on soojem punane ning allpool sinakam punane – külmem toon.

spektrum

Vikerkaares on koos nii põhivärvid kui ka vastandvärvid. Kõik need värvid tekivad valguse toimel. Nad ei ole mingi konkreetne substans ega ka aine iseenesest. Miks siis on taevas nii lummavalt sinine? Seda kõike mõjutab päikesevalguse liikumine läbi atmosfääri. Maailmaruum iseenesest on ju must, maailmaruum on pimedus. Mis värvi on atmosfäär? Kas valge? Hall? On ta värvuseta?

taevas

Pilved kujutavad endast tihenenud atmosfääri. Miks nad on siis vahel valged ja teinekord hoopis lillakad või roosad? Või koguni oranžid?

loojang

Kui pilved on valguse ees, katavad nad valguse kinni ja on lihtsalt tumedad või hallid. Kuid kuidas see kõik mõjutab seda, et me näeme taevast sinisena?

Valguses sisalduvad kõik värvid, valgus on värvide summa. Valguse liikumisel ja valguskiirte murdumisel prismas moodustuvad värvid. Valguse osad liiguvad erineva kiirusega ja murduvad erinevalt moodustades erinevaid toone.

Light dispersion illustration.

Analoogselt toimub valguse liikumine ka atmosfääris – osa valgusest hajub ja osa valgusest pääseb läbi. Kuid miks me ikkagi näeme taevast sinisena, mitte rohelisena? Valgus ise on ju hele ent kõik värvid on tumedamad kui valgus.

Millal saab valgusest värviskaala?