Violetne

Violetset värvust seostatakse tarkuse, müstika ja maagiaga. Salapärase tooni alla kuulub ka purpur.  Purpur oli antiikajal väga hinnatud ja kallis värv, seda võisid oma riietuse juures kasutada ainult kõrgema klassi esindajad. Purpurit on peetud nii võimsaks värvuseks, et seda arvati olevat enam kui lihtsalt värv vaid see olevat midagi müstilist.

Violetsel valgusel usuti olevat parandav toime. See stimuleeris inimese hinge. Leonardo da Vinci uskus, et keskendumisvõime kümnekordistub purpurses valguses st kui valgus paistis läbi purpur-violetse klaasi.

Laste kujutlusvõime töötab paremini, kui ruumis on midagi violetset.

lilla

Violetsed ehk lillad värvitoonid jäävad punase ja sinise vahele. Aditiivse meetodiga saab neid valmistada punast ja sinist omavahel segades. Lilla on teise astme värv kuna teda segatakse põhivärvidest. Subtraktiivsel meetodi põhiselt on ta enam vähem võrdne põhivärvitooni magnetaga,  saaduna magneta segamisel  punase ja sinisega.

Värviteoreetiliselt ei ole lilla spektrivärvus, vaid ta asub violetsega sarnaselt punase ja sinise vahel. Spektrivärvused violetne ja indigosinine annavad lillad toonid, seda mitte värviteoreetiliselt vaid eelkõige seetõttu, et nad saadakse punase ja sinise segunemisel.

Sõna purple (lilla) tuleb vanast inglise keelest vormist purpul, mis viitab ladina keelsele sõnale purpura ja kreeka keelsele sõnale porphura, millist nime kandis Tüüria  kangameistrite toonitud seda värvi kangas.

Esimene teadaolev ülestähendus sõna purple kasutamisest inglise keeles jääb aastasse 975.

lilla2

Violetne on spektrivärvus skaalal 380-420 nanomeetrit.

Puhast violetset ei saa Red-Green-Blue (RGB) värvisüsteemis, kuid seda saab segada sinisest ja punasest. Saadud toonil on sama värvus kui puhtal violetsel, ent toon ei ole nii kirgas.

Lilla on segu sinisest ja punasest, violetne on aga spektraalne puhas toon.

Tüürose purpur

“Mind ei ärrita niivõrd saadud kahju kui selle orjalontruse hooletus. Ta pani nahka mu peoriided, mis mulle keegi mu klient sünnipäevaks kinkis. Tüürose purpur, tõsi mis tõsi, aga juba üks kord pestud. Mis siis ikka. Tehke temaga, mis tahate!”   ‘Trimalchiose pidusöök’ Petronius

Tüürose purpur, originaal toon, mille nimetusest purple sõnagi tuleneb, oli värv, mida valmistati meremolluskitest, mida leidus muistse Foiniikia linna Tüürose randadel. Sellist värvi kangast sai rikkuse sünonüüm, sest ainult kõige väärikamad said seda endale lubada. Seda nimetati ka keiserlikuks lillaks. Tüürose purpur võidi avastada Minose tsivilisatsiooni aegadel. Aleksander Suur , Makedoonia imperaator ning teisedki keisrid nii Vahemere äärsetes keisririikides kui ka Egiptuses kandsid kõik Tüüria purpurit. Rooma imperaatorite riided olid Tüüria purpurist, kaunistatud kullaga. Seda kandsid kõik keisrid Ida Rooma Keisririigis kuni 1453 aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli.

lilla3

Han purpur – on tehis lilla pigment valmistatud Hiinas umbes 500 eKr – 220 AD aastal, seda kasutati Terracotta Armee kaunistamiseks.
Väljend kuninglik purpur inglise keeles royal purple ilmus kasutusse 1661. aastal ning on muistsest Tüüria purpurist tunduvalt sinakam toon.  1990. aastal tehti sellist tooni vahakriit Crayola vahakriitide koloriiti.
Kuninglik purpur on tumelilla värvitoon, mis on kunstnike hulgas tuntud ka generic purple Munselli värvisüsteemi toonina, kes esitles seda tooni 1905 ning võeti laiemalt kasutusele 1930. Kasutatakse veel ka punkaslillat, mis asub värviringil magneta ja violetse vahel. Munselli värvisüsteemis 5RP (5 Red-Purple) ja tavaliselt on kunstnikele mõeldud lillad värvipliiatsid just punakaslillat tooni.
Eesti keeles on violetsega võrdselt kasutusel sõna lilla (prantsuse keeles lilas – süreen) koos põhivärvide ja teise astme värvinimetustega. Tihti kasutatakse seda kui violetse sünonüümi. Lilla on mõnede arvates heledam kui violetne, violetse ja valge segu. Violetseks peetakse sügavamaid ja tumedamaid toone.
Violetset saadakse akaatsiatest, hüatsintidest, jõulutähest jt taimedest

Violetne erinevates keeltes

Inglise keeles purple, violet, lilac, prantsuse keeles poupre, purpre, lilas, lilac, itaalia keeles viola, garanza, porpora, porfiro, lilla, violetto, hispaania keeles morado, viola, violeta, lila, purpura, saksa keeles violett, lila, vene keeles lilovõi,  hiina keeles tz suh, jaapani keeles murasaki.

Kultuur ja kombed

Antiikne purpur toon on olnud erinevalt kirjeldatud – seda on peetud tumevioletseks, tumepunaseks ning ka kirkaks magnetaks. Üks seos punasega pärineb vanast Egiptusest ning on seotud Fööniksiga. Legendi kohaselt elas Fööniks Araabia kõrbes 500-600 aastat, põletas end ning tõusis taas uuena tuhast. Phoenix – Fenix: Kreeka keelne sõna violetse kohta on: phoenophoinix, mis viitab ka purpuriga kaubelnud Foiniiklastele. Sõnaga viidati purpurile ning tule sümbolile Fööniksile. Foiniikiat peeti purpurmaaks ehk tule sünnimaaks. Fööniks lindu aga purpurseks linnuks. Herodotos kirjeldas lindu küll punase ja kullavärvilisena kotkanäoga olendina ent ka mõned teised allikad viitavad Fööniksi seosele purpurpunse värviga. Samas ei maksa unustada, et Fööniks on muinasjutuline olend…

Niisiis nagu jube eelnevalt mainisin, purpur oli antiigiajstul kallis värv, seda võisid oma riietuses kasutada väga rikkad ning Rooma keiserlikud seadusedki pandi kirja purpurtindiga. Ka Trooja Helena oli kandnud sarnast tooni rõivaid.

100-200 aastate roomlaste haudadest on leitud kangaid mida oli toonitud madara ja indigoga, et matkida analoogset värvitooni. ‘Stockholm Papyrus’ 200-st aastast on kreeka ürik, mis sisaldab tuntud värviretsepti ning juhtnööre purpuri imitatsiooni värvimiseks. 900- aastail Bütsantsi keiser Konstantinus VII sai omale lisanimeks Porphyrogenitus (‘sündinud purpuris’) – kuningaks sündinud. “Porfyrgenetos” (porfirjenétos) oli lisanimeks kõigile Ida-Rooma keisrite seaduslikele lastele, kes olid sündinud keisri valitsemisajal. See nimi tuli sellest, et keisrilossi sünnitoa seinad olid kaetud purpurse kangaga, ning printsid ja printsessid sõna otseses mõttes sündisid purpuris. Konstantinos VII Porfyrgenetos oli sündinud oma isa valitsemisajal ning tema ema oli seaduslik keisrinna. Anna Komnena oli samuti porfyrgeneta, ning oma isa  Aleksios Komnenose vanim laps.

Purpur oli kasutusel ka kristlikes kirikutes, kuid kuna selle hankimine oli väga kulukas, siis asendati see ajapikku tumepunaste kangastega. Kardinalide riietuse ametlik värv on violetne ent nad riietuvad tumepunasesse, vaid paavsti riided on purpurvärvi ehk violetsed.

Ristiusus on violetsel kahetsuse ja meeleparanduse tähendus, seda kasutatakse liturgias paastuajal  – lihavõtte pühade ajal. Katoliiklikes maades tähendab see värv surma ja ristilöömist viidates Jeesuse kannatustele. Pühakuid ümbritsev aura on maalidel ka violetset värvi.

Kõrgemalseisvad budamungad riietuvad violetsesse rüüsse, Juudikultuuris on violetne olnud kuningate ja ülempreestrite värv.

Maiadel olid seadused ja purpur omavahel seotud. Ka Mehhikos on purpurvioletne usu sümbol, violetne on ka hommikuvärv. Jaapanis sümboliseerib kuninglik violetne võimu ja rikkust.  Hiinas ja Türgis seostatakse violetset leinaga. Lääneaafrikas riietuses kasutatav tumepunane ja violetne on rituaalvärvused ning seoses tervendamisega. Enamasti riietuvad purpurisse sealses kultuuris naised.

Bütsantsis kirjutati kallimad teosed purpurpärgamendile ning tekst lisati sinna kulla ja hõbedaga.  Missale Romanumis (1570) on purpur seotud võimu ja kuninglikkusega.

Rokokoo ajastul oli lilla moes – aga loomulikult pastelsetes toonides nagu kõik teisedki värvid sel ajal.

Intensiivsed violetsed toonid olid suhteliselt harvaesinevad enne sünteetiliste värvide leiutamist.  ‘Perkin mauve‘ (mauve – kahvatulilla värvus) oli murdeealise laoboratooriumiabilise, William Henry Perkini kogemata saadud pigment. Selle patenteerimine ebaõnnestus, sest värv levis liiga kiiresti. Eriti kasutati seda Prantsusmaal, mida peeti tollaseks moe mekaks. Briti värvikoolkond püsis varasema tonaalsuse juures. Lyoni siidivärvijad võtsid selle värvi tootmisse ning nimetasid selle  mauve (kassinaeris)  järgi.  Hiljem lõi ka prantsuse professor  Hofmann üha uusi violetseid toone, mis on tuntud  ‘Hofmani violetsetena’ kirkad punakassinised aniliinvärvid. 1800. aastatel mauve populaarsus langes, see võis olla seotud ka Briti kuninganna Victoria surmaga. Prints Albert soovis, et riietutaks musta ja valgesse, mauve ja halli – see värvikood oli Briti õukonnas kasutusel kuni 1940. aastateni.

Tais riietub lesk purpurisse, et leinata kaotatud abikaasat.

Läänemaades on violetne seotud müstika ja vandenõuga.

lilla4