10 jaan.

Värvimaailm

Tore on elada värvimaailmas ning selle maailma saladusi tundma õppida. Me saame kõik pidevalt värvielamusi ning terve meie elu koosneb erinevatest elamustest, mida saame meid ümbritsevast värvimaailmast.

Jälgides, milliseid kiireid värvide vaheldumisi kutsub esile päike pilvedel ja taevas märkame, et atmosfääris toimuvad pidevad muutused – värvid tekkivad ja kaovad. On eraldi maailm, milles on värvid ning selle kõrval on omakorda värvimaailm, milles on palju erinevaid värvitoone ja -varjundeid. Värve saab vaadelda täiesti eraldiseisvatena, mitte vaadelda vorme, millel on värvid.

Ei ole asjade maailma, millel me näeme värve, vaid on värvide maailm, mis annab asjadele olemuse.

Mida sisaldab endas värvimaailm? Millised võiksid olla värvimaailma elemendid?

Värvimaailma tekkeks on vaja valgust, sest pimeduses me ju värve ei näe. Valgust on ka värvides enestes. Värvid toovad asju lähemale ja viivad kaugemale. On säravad ja heledad valguse ehk päeva värvid, mis tekivad päikese toimel ning tumedad pimeduse ehk öö värvid, mis moodustuvad hämaruses ja varjus.

Värvimaailma koostisosaks on ka värvid ise. Kolm tuntud põhivärvi – sinine, punane, kollane ning nende vastandvärvid oranž, roheline ja lilla. Igal värvusel on oma iseloomujooned – kollane on valgusevärv, punane soojusevärv, sinine pimeduse ja jaheduse värv, lillas on nii soojust kui jahedust, rohelises nii valgust kui niiskust, oranžis vastavalt nii valgust kui ka soojust. Tegelikkuses ei ole midagi eraldi – üks sisaldub teises.

Et värvimaailmas end hästi tunda, peaks võrdselt armastama kõiki värve. Igaüks meist kogeb värvimaailma erinevalt ning on vaja julgust, et end värvimaailmas hästi tunda. Peame leidma iseenda tasakaalu värvide keskel – sinist tasakaalustades kollase ja punasega, punast sinise ja kollasega, kollast sinise ja punasega – leides iseenda värviharmoonia.

Lisaks kolmele põhivärvile kogeme loendamatuid pruune  ja halle toone meid ümbritsevas looduses nii maapinnas, puidus kui kivides, loendamatud kollaseid ja ookreid liivas, loendamatud rohelisi taimeriigis ning kõikvõimalikke värvikombinatsioone looma- ja linnuriigis. Kuid kõiki neid erinevaid värvitoone saab luua kasutades kolme põhivärvi – saadud toon sõltub kolme põhivärvi osalusest antud toonis. Kõik need lugamatud värvitoonid omavahel kokku segades saame halli – halli värvi taustal tulevad kõik teised värvitoonid paremini esile. Värvuste väärtus tõuseb, kui neid luua must-valges keskkonnas.

Erinevate värvide keskel võib tajuda ka teatavat ajalist muutust – kõige rutem kaob aeg kollasega maalides, mis on rõõmus ja hetkeline. Sinisega maalides on aeg igavikulise olemusega, ta võib koguni peatuda selles otsatus rahus ja tasakaalus. Punasega maalides võib tekkida küsimus: kas me suudame temaga ümber käia või saavutab ta meie üle võidu mattes meid enda alla. Punase värvitooniga ümber käimine nõuab kunstnikult kindlust ja julgust punasega teadlikult toime tulla, et punane ei tekitaks temas paanikat vaid kunstnik suudaks punast maalida täieliku rahuni. Punasega maalitud aeg võib tunduda meile aktiivsem, me oleme justkui tulevikus lastes end punase pidulikkusest kanda, olles unustanud sinisena kumava mineviku ning kollasena mööda vilksatava olevikuhetke.

Võimaldades endal kogeda kõiki värve annab see meie hingele uue kvaliteedi – me suudame end asetada maailma ning leida tasakaalu ka värvimaailmas. Kõik see aitab meil leida ka tasakaalu iseendas, kui oleme mõistnud, mis värvide vahel tegelikult toimub ja neid omavahel seob.

Julgelt värvimaailma!