Ostukorv

Ostukorvis tooteid ei ole

Kalligraafia

Väike sissejuhatus:

Kalligraafia (kreeka keeles καλλιγραφία kalligraphía, sõnadest κάλλος kallos ’ilu’ + γραφή graphē ‘kiri’) ehk ilukiri ehk kirjakunst on kujutava kunsti liik. Kalligraafia on kunstivorm, milles antakse kirjamärkidele väljendusrikas, harmooniline ja oskuslik kuju.

Minu jaoks on kalligraafia õppimine ning harjutamine hobi akvarellmaali kõrval. See on võimalus luua endas rohkem süvenemisoskust ning fookust. Kirjutan väga erinevalt – hiina klassikalist kalligraafiat ning vastandina euroopalikke vanu kirjastiile. Harjutan meelsasti ka tänapäevaseid vallatuid spontaanseid tähemänge.

Hiina kalligraafia jõudis minuni juba 10 aastat tagasi. Olen kirjutanud mitmeid kordi hiina kirjasüsteemi radikaale. Radikaale on tänapäevases kanji sõnastikus 214. Radikaalide kirjutamisega omandab õige pintslihoiu ning õpib vahet tegema ‘täppidel’ ning ‘komadel’. Hiina kalligraafias on igal pintslitõmbel kindel suund ja kuju. Oluline on pintsli surve kirjutamisel. Peab teadma millal pintsel tõuseb ja kirjutab teravikuga ning millal pintsel vajutab tugevalt vastu paberit. Klassikaliselt kirjutatakse hiina kirja riisipaberile ‘xuan paper’

Chinese Character Radicals – Simplified / Hiina tähemärkide radikaale on 214, tabeli leiad siit:

https://www.archchinese.com/arch_chinese_radicals.html

Xuan paper (xuanzhi  lihtsustatud hiina keeles: 宣纸; traditsioonilises hiina keeles: 宣紙; pinyin: xuānzhǐ ; hääldus: soan-chóa), kirjutatakse ka  Shuen paper või rice paper ehk riisipaber. Riisipaber pärineb muistsest Hiinast ning peab olema piisavalt pehme ning tiheda tekstuuriga, et ta sobiks nii maalimiseks kui ka kirjutamiseks.

Xuan paberit mainitakse esmakordselt muistse Hiina raamatus  ‘Notes of Past Famous Paintings‘ ja ka ‘Tang dünastia Uues Raamatus’ (New Book of Tang), mis anti välja Tang dünastia ajal Jing provintsis, Jing kuulus Xuan maakonna koosseisu (Xuanshou), sealt ka paberisordi nimi. Tang sünastia aegadel valmistati paberit peamiselt kanepikiududest, millele lisati tugevuseks juurde sandli- või mooruspuu koort. Song dünastia valitsemisajal kogunesid enamik paberivalmistajaid Jingi. Vastavalt erinevatele paberivalmistamise meetoditele jagatakse paberid kolme sorti: ShengxuanShuxuan, ja Banshuxuan. Shengxuan paberit (toores paber “Raw Xuan”) töödeldi kõige lühemat aeganing seetõttu ei ima see paber tinti kuigi hästi ning tint läheb kergesti laiali. Shuxuan (küps paber “Ripe Xuan”), sisaldas ka potassum alumit ehk maarjajää soola mineraale, mis muutis paberi tekstuuri tihedamaks ning paber imas ühtlasemalt vett või tinti, samas oli paber ikkagi pehme ning seda sai kergesti rebida. Shuxuan paber sobis Gongbi maalistiiliks. Banshuxuan (poolküps paber”Half-ripe Xuan”) jääb kahe eelmise paberisordi vahele ja imab tinti keskmiselt ning sobib kalligraafiaks ja sumi-e ‘ks.

Xuan paber on vastupidav ning meeldiva tekstuuriga, teda saab kokku voltida või rulli keerata, ning nn riisiliimiga (läbipaistev tärkliseline liim) alusele liimida ning kõikidest kortsukestest täiesti siledaks siluda (valmis tööd ja nn Scrollid ehk rulli keeratavad kalligraafilised tekstid või tindimaalid). Paber peab vastu ajale, on koi- ning hallituskindel. Sellest annavad tunnistust muistsete Hiina kunstnike tänapäevani säilinud kalligraafilised tekstid ja maalid, mis on kirjutatud-maalitud Xuan paberile. Xuan paber võitis rahvusvahelisel Panama näitusel 1915 aastal kuldse autasu, seda valmistatakse tänapäevani traditsioonilstel meetoditel ning kasutatakse kalligraafia ja tindimaalide jaoks. Mina tellin oma kalligraafia harjutusteks ka nn xuan ehk riisipaberit Hiinast. Riisipaberiks kutsutakse teda tema ilusa riisvalge värvuse pärast. Paber kumab läbi nagu lihvitud riisitera, riis omakorda on Hiinas au sees.

Klassikaline xuan paberi valmistamine.

Lisaks: At the beginning of the Tang Dynasty fine paper was made from straw of rice or bamboo and bark of wingceltis (Blue Sandlewood is a deciduous tree native to China growing 30-45 feet tall. It is grown as an ornamental but is also harvested in China to make Xuan paper) at Xuancheng. This paper, known as rice paper to the world, was called the paper of Xuancheng by the Chinese after its production location. The first record of the paper is found in Paintings through the ages by Zhang Yanyuan, an art critic who was active in the later years of the ninth century. “It is appropriate to store hundreds of sheets of Xuancheng paper for future copying use after treating them with sizing solution,” he wrote.

However, the Tang painters continued to prefer silk, for paper, which was about one foot long, was intended for handwriting. Song craftsmen could make significantly big papers, but it was not until following the Yuan period that painters who attempted to break away from conventions turned to paper for its peculiar property with ink. The Ming craftsmen made more papers than before because of thriving publications. Marking the final development of Chinese papermaking, The Ming craftsman’s techniques continued into modern times. Even some particular terms, such as four-footer, survived. Only a brand name in the Xuan and beginning to be a painter’s favorite in the Ming, Xuancheng paper eventually topped all other makers to be the synonym for good paper in the Qing dynasty. Today all similar kinds of paper carry its name although they have been produced elsewhere in China.