Sinine

Kui kollases sisaldub alati valgust, siis sinises on alati veidi pimedust.

Goethe

Sinise värvi lainepikkus on 440- 490 nanomeetrit.

sinine

Vaid sinisel taustal võib kõnelda jumalikest asjadest.
Michelangelo

Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu. Sinine on vaikuse,konservatiivsuse ja truuduse värv. Samuti sümboliseerib sinine taevast ja vett. Kõigile meeldib silmi puhata suunates nad sinavatesse kaugustesse. Sininbe jahutab kirgi, annab hetkele teatava lõppmatuse varjundi.  Sinine on tõe värv, kuna pärast pilvede hajumist tuleb alati esile sinine taevas, vihjates avalikuks saanud tõele.

sinine2

Sinivetikad on maailma vanimad elusorganismid. Sinivaal on suurim imetaja, mis kunagi maakeral elanud. Vene sinine kass on kassitõug. Suure  Valge Niiluse ühte harujõge  aafrikas nimetatakse  Siniseks Niiluseks.

Kuulsal kunstnikul Pablo Picassol oli loomingus sinine periood. Tema sinist perioodi (1901-1904)  iseloomustab tõsimeelsus, kohati isegi teatud süngus. Sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel kujutatakse akrobaate, arlekiine, prostituute ja vaeseid. Eriti iseloomulik on sel perioodil vägivaldse anatoomia kujutamine.

Pablo Picasso / Mark Rothko signeerimata maal sarjast sinine-punane-kollane

Vassili Kandinsky ‘Sinine’

sinine5

Sinine ratsanik oli kunstnike ühendus 20.sajandi alguses Saksamaal, ühenduse lõid Vassili Kandinsky ja Aleksei von Javlensky. Rühmituse nimi tulenes Kandinsky piltidel korduvalt esinenud sinise ratsaniku motiivide tõttu.

Hindude jumal Višnu inkarnatsiooni Ramat  kujutatakse tavaliselt sinise nahaga. Sinine värv sobib Višnule hästi, kuna see sümboliseerid taeva mõõtmatust. Sinise nahaga kujutatakse ka teist tema ilmumiskuju Krišnat.

Sinine vääriskivi on safiir ja sinine kivim lasuriit. Mesopotaamias kasutati lasuriiti templi lagede kaunistamiseks, kuna lasuriit sümboliseeris taevast.

Kristluses kasutatakse sinist seoses Neitsi Maarjaga, keda ka kunstis kujutatakse tihti just sinise kleidiga.

Kust on pärit sinine värv, sõna ‘sinine‘ ei mainita kordagi Iliases ega Odüsseias, oletatakse, et süüdi on siin Homerose pimedus. Kuid on esitatud ka arvamusi, et muistsed Kreeklased ei näinud värve samamoodi kui tänapäeva inimesed. Homeros on viidanud veinikarva merele ja pole teada, kas ta iseloomustas merd kui värvust või rääkis mere olemusest üldisemas tähenduses. Aristotelese poolt kirja pandud värviõpetuses ei mainita samuti sinist. Sinine on viimane värv läänemaailmas, millele on antud nimi. Sellest varasematel aegadel on vaid viidatud taeva ja mere värvusele.

Süvapsühholoogid seostavad sinist rahuliku meelega, kõikides lääne kultuurides on sinist peetud vaikuse ja kurbuse värviks, viidates mitte ahastusele vaid pigem igatsusele. Sinist kirjeldatakse ka kui puhtuse ja kerguse värvi, milles on teatav vaoshoitus. 1970 ndatel rakendati ameerika vanglates sinise rahustavat toimet hoonete siseruumide värvis. Seda on kasutatud ka vanade mõisate söögisaalide värvuses, et külalised liiga isukalt ei kuritarvitaks peremehe lahkust. Temperamendilt on sinine melanhoolne, vastukaaluks punase ja kollase koleerilisusele.

Tumesinine on öö ja tormi värv. Tumesinist kasutatakse palju ka korraorganite mundrite juures – politseis näiteks. Helesinist seostatakse ravimisega, mis andvat haigetele uut lootust ja energiat. Sinise valguse positiivne mõjujõud on tänaseks teaduslikult tõestatud.

sinine6

Lääne kultuuriruumis käsitletakse sinist tihti punase vastandina – sinine on külm ja punane on soe, kuigi sinine ei ole tegelikult punase vastandvärvus. Sinist on peetud ka poiste- ja punast tüdrukute värviks.

Sinist seostatakse ka süütusega – süütult sinisilmne ja kergeusklik.

Sinine erinevates keeltes:

Hiina keeles ei ole algselt olnud sõna, mis tähistaks sinist, on sõna ch’ing, mis tähistab kõiki toone rohelisest siniseni, sinisest tumehallini. Tänapäeval on hiina keeles kasutusel sõna lan, mis viitab Mao-kostüümi sinisele.

Antiik kreeka sõna kyanos, kuaneos viitab taeva ja mere kohtumisel tekkivale tumerohelisele, mis tekis taeva peegeldumisel meres. Roomlased viitavad tumesinisele klaasile vitrum (klaasikunstis sinakas-roheliste klaasikildude nimi). Inglise keelne sõna blue on olnud kasutusel umbes 13. sajandist ning tähistas algselt just vikerkaares olevat helesinist (heraldikas azure). Hiliskeskajal ja renessansiajal oli sinine pers nii sellel ajal ka saksa kui ka prantsuse keeles.

Aniliin tuleb sinisena keelde tumesinisena araabiakeelsest sõnast an’nil’ = indigo sinise järgi.

Tänapäeval siis inglise keeles blue, hispaania ja ka portugali keeles azul, itaalia keeles azzuro, turchino, saksa keeles blau, vene keeles sinii, hiina keeles lan, lan suh, jaapani keeles ao, massao (taevasinine), kon (laevastikusinine), asagi (helesinine), hanada (hele indigo) jne.

azure – kirgassinine, heraldikas a saltire azure

cerulean – sügavsinine, taevasinine

Kultuur ja kombed:

Kogu maailmas on paljude lemmikvärviks sinine – üle 40% peab seda oma lemmikuks Euroopas ja Ameerikas.

Vaaraod olid päikesejumal Ra lapsed, kuld ja sinine olid mõlemad jumalikud värvused, sinine tähistas egiptlastele tõe värvi, maailmakõiksust ja elu. Taevast jumalat Amun’i kujutatu tihti sinisena, elujumal Khnum istus sinisel troonil, Isise riided olid sinist värvi. Sinine kaitses vaaraosid kurja eest. Sinist kasutati ainult vaaraode kujude ja jooniste juures, nende silmade ja kroonide ning riietuse kaunistamisel. Elujõgi Niilus on ka hauamaalidel sinisena kujutatud.

Marduk vana babüloonia jumal, kandis sinist rüüd hõbedaste tähtedega. Ka põhja-germaanlaste jumal Odin kandis sinist rüüd. Muinas Indias kujutatakse Vishnu kehastust Krishnana sinisena.

Muinas Kreekas kasutati sinist glazuuri  templite ja ehitiste kaunistamisel. Sinine esindas Kreekas peajumal Zeusi ning Roomas Jupiteri. Ametnikud, kes olid riigi teenistuses riietusid sinisesse. Roomlased suhtusid sinisesse halvustavalt, eriti sinistesse silmadesse, mis olid omased barbaritele, kõigil korralikel Rooma kodanikel olid pruunid silmad.  Paracelluse järgi oli sinine kahjulik hingele ja tervisele. 400- aastate Euroopas kandsid lapseootel naised sinist salli ümber kaela, et vältida haigusi. Vana inglise kombe kohaselt oli mõrsja riietuse juures siniseid paelu ning sõrmuses sinine safiir. Piktid, kes elasid Shotimaal kuni 800-aastani maalisid enne lahingusse minekut oma kehad siniseks, et hirmuäratavamad välja näha, ka tegid nad omale siniseid tatoveeringuid. Piktid on ilmselt selle põhjuseks, et Rooma keisririigis peeti sinist barbarite värviks.

Heebrealastele on sinine Jehoova värviks. Sinine domineerib ka paljudes mosaiikides. Kristlikus roomas tuli sinine taas ausse, kui värv, mis sümboliseeris ristiusu võitu paganate üle. Missale Romanumis (1570) sinine ühendati jumala, igaviku, süütuse ja usu värviks.

Islamis on tumesinine truuduse ja ühenduse värv, mošeede, linnade ja maapealse elu värv. Sinist on palju araabia ornamentikas ja mosaiikides. Muistses Palestiinas usuti, et siniste ja roheliste pärlite kandmine kaitseb kurja eest.  Iraanis on sinine leinavärv. Süürias ja Armeenias on leinavärviks taevasinine. Sinine tähistab rahu ja vaikust.

Juutide jaoks on sinine taeva ja hinge värviks. Türgi-mongoli kirjanduses räägitakse sinistest lõvidest ja tiigritest. Tsingis Khan põlvnevat sinisest hundist.

Hiinas seondub Yang sinise värviga ning Yin tema vastandina oranžiga. Oranž on matustevärv ja tähistab surematust. Sinine seevastu on seoses taeva, kevade ja uue eluga. Samas paljud koletised Hiina kunstis on just sinised. Hiina filosoofias koosneb ülivärv Ts’ing  sinisest ja rohelisest.