Kui kollases sisaldub alati valgust, siis sinises on alati veidi pimedust. – Goethe
Vaid sinisel taustal võib kõnelda jumalikest asjadest. – Michelangelo
Las taevasina ning meresina kohtuvad ning loovad sinavad kaugused. – Moncy Barbour.
(Let the blue sky meet the blue sea and all is blue for a time.)
Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu. Sinine on vaikususe, konservatiivsuse ja truuduse värv. Sinine on kindlasti taeva ja ka vee värv. Kõigile meeldib silmi puhata suunates nad sinavatesse kaugustesse. Sinine jahutab kirgi, annab hetkele teatava lõpmatuse varjundi. Sinine on tõe värv, kuna pärast pilvede hajumist tuleb alati esile sinine taevas, vihjates avalikuks saanud tõele.
Sinivetikad on maailma vanimad elusorganismid. Sinivaal on suurim imetaja, mis kunagi maakeral elanud. Vene sinine kass on kassitõug. Suure Valge Niiluse ühte harujõge aafrikas nimetatakse Siniseks Niiluseks.
Kuulsal kunstnikul Pablo Picassol oli loomingus sinine periood. Sinine ratsanik oli kunstnike ühendus 20.sajandi alguses Saksamaal, ühenduse lõid Vassili Kandinsky ja Aleksei von Javlensky. Rühmituse nimi tulenes Kandinsky piltidel korduvalt esinenud sinise ratsaniku motiivist.
Mesopotaamias kasutati sinist lasuriiti katmaks templite lagesid et luua ühendust taevaga. Näiteid sinise kasutamisest ja tähendusest erinevate maade kultuuriruumis võib tuua veelgi ent oluline on siinjuures just see, et igal värvitoonil on meid ümbritsevas maailmas oma koht ja oma lugu. Igalühel meist on samuti iga värvi kohta oma esimene mälestus või mulje ja oma lugu ning emotsioon, mida see värv meis tekitas.
Kust on pärit sinine värv? Sõna ‘sinine‘ ei mainita kordagi ei Iliases ega Odüsseias, oletatakse, et süüdi on siin Homerose pimedus. Kuid on esitatud ka arvamusi, et muistsed Kreeklased ei näinud värve samamoodi kui tänapäeva inimesed.
Homeros on viidanud veinikarva merele ja pole teada, kas ta iseloomustas merd kui värvust või rääkis mere olemusest üldisemas tähenduses. Aristotelese poolt kirja pandud värviõpetuses ei mainita samuti sinist. Sinine on viimane värv läänemaailmas, millele on antud nimi. Sellest varasematel aegadel on vaid viidatud taeva ja mere värvusele.
Süvapsühholoogid seostavad sinist rahuliku meelega, kõikides lääne kultuurides on sinist peetud vaikuse ja kurbuse värviks, viidates mitte ahastusele vaid pigem igatsusele. Sinist kirjeldatakse ka kui puhtuse ja kerguse värvi, milles on teatav vaoshoitus. Temperamendilt on sinine melanhoolne, vastukaaluks punase ja kollase koleerilisusele.
Tumesinine on öö ja tormi värv. Helesinist seostatakse ravimisega, mis andvat haigetele uut lootust ja energiat. Sinise valguse positiivne mõjujõud on tänaseks teaduslikult tõestatud.
Lääne kultuuriruumis käsitletakse sinist tihti punase vastandina – sinine on külm ja punane on soe, kuigi sinine ei ole tegelikult punase vastandvärvus. Sinist on peetud ka poiste- ja punast tüdrukute värviks.
Sinine erinevates keeltes:
Hiina keeles ei ole algselt olnud sõna, mis tähistaks sinist, on sõna ch’ing, mis tähistab kõiki toone rohelisest siniseni, sinisest tumehallini. Tänapäeval on hiina keeles kasutusel sõna lánsè, mis tähendab sinist värvust.
Antiik kreeka sõna kyanos, kuaneos viitab taeva ja mere kohtumisel tekkivale tumerohelisele, mis tekis taeva peegeldumisel meres.
Roomlased viitavad tumesinisele klaasile vitrum (klaasikunstis sinakas-roheliste klaasikildude nimi).
Inglise keelne sõna blue on olnud kasutusel umbes 13. sajandist ning tähistas algselt just vikerkaares olevat helesinist (heraldikas azure). Hiliskeskajal ja renessansiajal oli sinine pers nii sellel ajal ka saksa kui ka prantsuse keeles.
Sõna aniliin tuleb sinisena keelde tumesinise tähenduses araabiakeelsest sõnast an’nil’ = indigo sinise järgi. Indigo on sinine värvitoon, mida saadakse taimest nimega Indigofera tinctoria ning sellele lähedastest taimeliikidest.
Ülestähendused indigo nimest inglisekeelsest värvusenimest sõnana pärinevad aastast 1289. Indiat usutakse olevat indigoga värvimise sünnimaa. Euroopasse jõudis värv Indiast Kreeka-Rooma perioodil. Roomlased kasutasid terminit indicum.
Kuigi sõna indigo on inglise keeles eksisteerinud alates 13. sajandist ei ole ta olnud osa põhivärvide nimetustest, põhivärvusena on olnud lihtsalt blue – sinine.
Tänapäeval on sinine inglise keeles blue, hispaania ja ka portugali keeles azul, itaalia keeles azzuro, turchino, saksa keeles blau, vene keeles sinii, hiina keeles lánsè, jaapani keeles ao, massao (taevasinine), kon (laevastikusinine), asagi (helesinine), hanada (hele indigo) jne.
Sinist maalima asudes on samad küsimused. Mis meie ümber on sinist värvi? – taevas ja vesi. Kas taevas on alati sinine? Kas meri on alati sinine? Mis veel on sinine? Kas mustikaid on sinised? On sul siniseid asju?
Kirjelda palun, millist värvi sinised need on. Milliseid siniseid värvinimetusi sa tead? – taevasinine, meresinine, öösinine, tindisinine, rukkilillesinine, sinilillesinine, lavendelsinine, teksasinine, meelespeasinine, potisinine, türkiissinine, helesinine, tumesinine, lillakassinine, rohekassinine, hallikassinine. Kummaline on sinise juures see, et see on disainis üks olulisemaid värvitoone, kuid võrreldes kollase ja punasega on raske leida siniseid asju meid ümbritsevas, on sinine taevas ja sinine vesi ja on sinised lilled.
Vesi on tegelikult ju hoopis läbipaistev ning taevastki me vaid näeme sinisena vaadates maailmaruumi pimedusse.
Kas on veel midagi? Ma arvan, lapsed teavad ehk veel midagi pakkuda. Kummaline on see, et meid ümbritsev maailm tundub kirev, kuid kirevuse loovad asjad, mis on inimese loodud.
Taevasina meie kohal on vist kõige suurem ja lõputum puhast tooni värvipind, mida meil on võimalik kogeda.
Niisiis maalime me sinist alustades just ultramariinsinisega, mis puhtana annab väga palju kauneid värvitoone ja liikumisi paberil. Vaatame maalides just sinna sinavasse kaugusesse.
