Alustasime eelmise aasta lõpul sissejuhatusega klassikalisse joonistamise tundidesse ning esimesel tunnil ajasime veidi kompa juttu – millal saab sinu tööst kompositsioon? Kas see võib loodud saada ka esimesest paberi puudutusest pliiatsiga – paigutades paberipinnale ühe ainsa täpi? Kuna juba see üks täpp muudab valgel paberil meeleolu, siis võib seda pidada kompositsiooni loomise algelemendiks. Punktid on üldse väga toredad asjad. Punkt alustab ja lõpetab joone – see punkt, kuhu sa oma pliiatsi joone tõmbamiseks asetad ning ka see punkt, kus sa pliiatsi paberilt uuesti üles tõstad. Jooni on igasuguseid sirgeid ning kõveraid, pikki ja lühikesi, rahulikke ja rahutuid – kõik see mõjutab sinu töö meeleolu. Sama moodi mõjutab töö meeleolu ka värv – kuid alustasime esialgu must-valgetest mängudest ruudu pinnal, et saada aimu – kui palju on tegelikult loov-võimalusi. Sisuliselt lõpmatu arv. Ja see võimaluste rohkus ja dünaamika teebki mängu ja kompositsiooni otsingud põnevaks.
Miks ma sellest maalikooli blogis kirjutan? Esiteks selleks, et keegi soovis natukenegi meie Klassikalise joonistamise vihiku sisse piiluda ja ma lubasin veidi tööprotsessi jagada. Teisalt ka selleks, et õpilased, kes esimesse tundi ei jõudnud, saaksid asjast veidigi aimu ning võimaluse omal käel järgi proovida, et meie rühmaga sammu pidada. Edu ja rõõmu kõigile asjahuvilistele, kommentaare saab hiljem jagada meie FB lehel.
Panen mõned pildid:
Kompa mängud jätkusid ka värvimaailmas ning minu sketchbookis:
Ka siin tegelesin ma lihtsalt erinevatele toonidele paigutuse otsimisega, puhas mäng ja katsetamine. Nii mitmestki neist saaks hea suureformaadilise abstraktse maali.
Lisaks värvidele, saab mängida ka figuuridega värvitoonidele lisaks.
Tegime veel muudki, kuid seda jagan juba edaspidi. Ilusat uut hooaega.
