Joonistamist arvatakse kuuluvat vaid kunstivaldkonna pädevuste hulka. Arvatakse, et joonistamine on tilluke osaoskus kunstisüsteemis. Kuid joonistamine võib olla suurem kui kunst, sügavam, kui vaid tilluke kunstipädevus. Ta ei ole kindalsti vaid kunstivaldkonna osavusnäitaja, ega ka ainult nn eneseväljendus. Joonistamine on võime visuaalselt mõelda ning esimene ja tähtsaim aspekt joonistamise juures on silma ja käe koostöö valdkond.
Silma ja käe omavahelise koostöö parandamiseks on mitmeid erinevaid viise ja harjutusi. Näiteks pinna täitmine erineva suurusega ringidega või joonekombinatsioonidega. Selliste harjutuste ülesanne on käeline treening. Pideva harjutamise tulemusena silma ning käe koostöö paraneb ent ka käsi väsib. Eriti väikelaste käsi väsib. Kuid mida rohkem harjutame käelist tegevust, seda tugevamaks ja osavamaks meie käsi muutub. Käsi hakkab nii öelda paremini meie sõna kuulama ja joonistama seda, mida meie tahame joonistada.
Joonistuslikke korduvharjutusi tehes ei treeni me üksnes oma kätt vaid treenime ka oma meeli ning visuaalset mõtlemist. Pöörates tähelepanu visuaalse taju arendamisele, aktiveerime me oma mõtlemises osa, mis meie meeli korrastab. Meelte korrastamine parandab oluliselt keskendumisvõimet ning aitab mõttemüral vaibuda ja meie sisemusel rahuneda. Visuaalse mõttemüra vähenemine võimaldab ümber lülituda visuaalsele maalimapildile. Selline intuitiivne meeleseade võimaldab näha uut moodi, võimaldab märgata seoseid seal, kus me ei arvanud neid üldse olevat. Ilu märkamine ei olegi nii lihtne kui arvatakse. Me ei märka neid kauneid seoseid, sest me oleme harjunud teistmoodi vaatama ja mõtlema. Me mõtleme keeleliselt, mitte visuaalselt.
Visuaalne maalim on küllulslik, ta on väga ‘asjade rohke’, täidetud visuaalse müraga. Olen ka varem sellest kirjutanud seoses maalimisega, kus visuaalne värvikülluslik müra varjutab puhtad värvielamused ja üksikute värvitoonide taju. Mida selle nii nimetatud visuaalse müraga peale hakata? Me ei ole võimelised oma tähelepanu samaaegselt kõigega, mida me enda ümber näeme, võrdselt jagama. Seda kõike on lihtsalt liiga palju! See on väsitav. Seega me peame vähendama visuaalse info hulka, mida me endasse lubame.
Less is more. Vähem on rohkem. Täpselt nagu maalimisel, kus me vähendasime algtoone arvu vaid kolmele põhivärvile, et olla ise loodavate toonide autor ja saada toonide loomise kogemus. Kuidas me joonistades visuaalset müra vähendame? Teeme seda vaadates vaid teatud kinldaid joone kombinatsioone, suunates oma tähelepanu vaid teatud asjadele, märgates vaid kindlaid mustreid ja luues joonterägastikus visuaalset korda ning harmooniat.