Maalikooli 50. postitus on omamoodi sümboolne. Olen siin Nõmme mändide vaikuses maalinud vaikuse mustreid ja kirju. Kokku on valminud parasjagu nii palju suuri akvarellmaale, et saab taas väikese personaalnäituse kokku. Reedel, 29. septembril laome pildid autosse ja sõidame sõbraga Türile ning loodame Türi kultuurikeskuse tublide inimeste peale, kes on alati mu näitused väärikalt üles sättinud. Imetabased inimesed. Olen neile kõigile lõputult tänulik.
Jagan näituse plakatit. Olete kõik oodatud näitust külastama. Aitäh.
Samal ajal olen alustanud tööd Püha Johannese Koolis, kus mul on kaks toredat rühma õpilasi 5. ja 8.klass. Püüan olla nende vääriline õpetaja. Inglise keele intensiivsest õpetamisest on ju mitmeid aastaid pausi. See ei loe, et olen seda teinud 25 aastat. Ikkagi on kõik täiesti uus septembrikuus. Näen neid raamatuid-õpikuid esimest korda elus, tohutu lappamine on, kõik asub eri kohas… aga eks aeg annab arutust ja millalgi saabub ka selgus ja valgus.
Maalikoolis alustasime tagasihoidlikult uue hooajaga. Teen ühe alustajate baaskursuse ja edasijõudnutega surfame vabamalt. New York! New York! ja monokroomne algus – Payne’s Grey on meie lemmiktoon ja loome mustvalget alusmaali. Värvid veel tulevad uute kihtidena.
